Categories
uudised

Ukraina sõda on tuleviku tehisintellektisõdade katselava

Juba Vene-Ukraina sõja algusest peale on vaieldud, kas see konflikt on tavapärane sõda või hoopis sõjapidamise tehnoloogiline revolutsioon.

Mullu märtsis ajakirjas New Yorker avaldatud artiklis on Vene-Ukraina sõda kirjeldatud «esimese TikToki-sõjana». Ukraina uuendus-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaarenduse asepeaminister, ühtlasi digisiirdeminister Mõhhailo Fedorov on nimetanud kestvat vaenutegevust «tehnoloogiasõjaks». Eelmise aasta detsembris Washington Posti esiküljel ilmunud artikli põhjal peavad Ukraina ja Venemaa «esimest täieulatuslikku droonisõda». Aina enam räägitakse sellest, et Vene-Ukraina sõja tõttu jõuavad täisautonoomsed droonid ja muud relvasüsteemid kiiremini lahinguväljale. Seejuures kerkib esile tehisintellekti (ingl artificial intelligence, AI) üha tähtsam roll sõjapidamises.

Heal lapsel mitu nime

Andmekaitse ja infoturbe leksikoni järgi on tehisintellekt informaatikaharu, mis käsitleb niisuguseid andmetöötlussüsteeme, mille ülesandeid seostatakse tavaliselt inimintellektiga, näiteks arutlemise, õppimise ja täiustumisega. Nn AI-sõjapidamise käsitlusi on palju ja neid on nimetatud eri moodi.

USA erumereväekindral John Allen ja tehisintellektilahendusi pakkuva SparkCognitioni asutaja, AI-asjatundja Amir Husain nimetavad käimasolevat konflikti «hüpersõjaks». See on tehisintellekti juhitud sõdimisvorm, kus inimene ei otsusta enam millegi üle. USA endine asekaitseminister Robert Work on seda nimetanud «algoritmisõjapidamiseks», kus autonoomsed süsteemid ja relvad valivad olukorrast lähtudes iseseisvalt oma tegevussuuna. USA luure keskagentuuri tehnoloogiajuhilt Nand Mulchandanilt ja õhujõudude erukindralleitnandilt Jack Shanahanilt pärineb mõiste «tarkvarasõdimine».

Niisiis, kuivõrd iseloomustab Ukraina konflikti tehisintellekti rakendamine? Tehisintellekti-revolutsioon ei ole selle sõja käigus veel toimunud, kuid see ei ole enam ulme. Kestev sõda on katselava, kus reaalajas pidevalt luuakse uut sõjapidamisvormi. Selle käigus täiustatakse, kohandatakse ja parandatakse tehisintellekti abil töötavaid süsteeme, et neid kohe kasutusele võtta. Niisugust arendustööd iseloomustab ettekujutus võrgustunud lahinguväljast, kus andmed liiguvad valguse kiirusega. Nõnda ei liideta mitte ainult andurid ja laskurid, vaid kõik jõud ja platvormid. See on tulevikustsenaarium, mille teostumisele sillutavad teed tehnoloogia kiire areng ja geopoliitiline konkurents.

Droonid purustasid fregati

Vene-Ukraina sõda toob sõjapidamise tulevikukujutlused reaalsusele lähemale. Näiteks kasutavad mõlemad sõjapooled praegu laialdaselt droone ja varitsevat laskemoona (ingl loitering munition), mis annavad tehisintellekti abil paremaid võimalusi sihtida ja tulistada. Varitseva laskemoona – kamikaze- või enesetapudroonide – tarvitus on pälvinud rahvusvahelises meedias palju tähelepanu nii sõjapidamise tulevikku ümber kujundava vahendi kui ka eetiliste ja õiguslike probleemide allikana.

Sõjas on rakendatud nii sõjalise otstarbega mehitamata lennumasinaid kui ka Hiinas toodetud DJI Mavic-seeria tsiviildroone, mis on odavad ja kergesti kättesaadavad. Peale õhusüsteemide on kasutusel autonoomsed laevad, veealused miine jahtivad droonid ja mehitamata maapealsed sõidukid. Näiteks mullu oktoobris kasutati õhu- ja meredroone kombineeritult selleks, et rünnata Venemaa Musta mere laevastiku fregatti Admiral Makarov, ning seda on peetud uut tüüpi sõjapidamiseks. 

Üldiselt kasutatakse tehisintellekti laialdaselt süsteemides, mis suudavad satelliidipiltidelt tuvastada võimalikke sihtmärke ja muid huvipakkuvaid objekte. Ukraina sõjas rakendatakse tehisintellekti kõige laialdasemalt georuumiluures: satelliidipiltide analüüsimiseks, aga ka geopoliitiliselt tundlikes kohtades asuvate avalike andmete, näiteks sotsiaalmeediafotode geolokatsiooni ja analüüsi tarbeks. Tehisneurovõrkude kaudu saab näiteks seostada maapealseid fotosid, droonide videomaterjale ja satelliidipilte.

Tehisintellekt võimaldab lahinguväljal analüüsida üha suuremaid andmehulki ja saada seeläbi konfliktipoolte strateegia ja taktika kohta aina paremaid luureandmeid. Seda suundumust soodustab näiteks asjaolu, et madalal Maa orbiidil tiirleb üha enam luurevõimekusega satelliite, ning ka avatud allikatest (ingl open source) pärinevad suurandmed on kergesti kättesaadavad. Niisiis muutuvad masinõppemudelid üha täpsemaks ning tehisintellekti suutlikkus seostada ja ristkasutada eri allikatest pärinevaid andmeid aina paraneb.

Ühendriikide kõrgtehnoloogia

Vene-Ukraina sõja teeb ainulaadseks georuumiluurega tegelevate välisettevõtete valmisolek aidata Ukrainat, kasutades tehisintellekti täiustatud süsteeme ja muutes satelliidipildid järelevalve- ja luure-eelisteks. USA ettevõtted mängivad selles juhtrolli. Palantir Technologies on pakkunud oma tehisintellekti tarkvara, et analüüsida, kuidas sõda on kulgenud, mõista vägede liikumist ja hinnata lahingukahjusid. Planet Labs, BlackSky Technology ja Maxar Technologies võimaldavad samuti saada konflikti kohta pidevalt satelliidipilte. Ukraina taotlusel jagatakse osa neist andmetest peaaegu reaalajas Ukraina valitsuse ja kaitseväega.

Vene-Ukraina sõda võib pidada esimeseks konfliktiks, kus järjekindlalt kasutatakse tehisintellekti täiustatud näotuvastustarkvara. Mullu märtsis hakkas Ukraina kaitseministeerium rakendama USA ettevõtte Clearview AI toodetud näotuvastustarkvara. See võimaldab Ukrainal tuvastada surnud sõdureid, paljastada Vene ründajaid ja võidelda väärteabe vastu.

Veelgi enam, tehisintellekt etendab suurt osa elektroonilises sõjapidamises ja krüptimises. USA ettevõte Primer analüüsib tehisintellekti abil Vene armee krüptimata raadiosidet. See illustreerib, kuidas AI-süsteeme on pidevalt ümber õpetatud, et need oskaksid arvesse võtta kõikvõimalikke omapärasid, sh relvastuse kohta käibivaid kõnekeelseid sõnu.

Vähem nähtavalt on Ukraina konfliktis rakendatud tehisintellekti kübersõjas, mis toetab Ukraina kaitsevõimet. Microsofti mullu juunis avaldatud aruande jaoks tehtud esmane andmeanalüüs näitas, et küberkaitse võib olla suhteliselt edukas, osalt tänu tehisintellekti abil täiustatud ohuanalüüsidele ning kaitsetarkvara kiirele levikule pilveteenuste ja muude arvutivõrkude kaudu.

Nähtavamalt on tehisintellekt infosõjas kaasatud väärinfo ja süvavõltsingute levitamisse. Näiteks luuakse võltsitud sotsiaalmeediakontode jaoks tehisintellekti abil näokujutisi, mida levitatakse propagandakampaaniates. Kuigi valeinfoga pommitamine ei ole uus nähtus, pakub tehisintellekt suuri võimalusi selliseid kampaaniaid laiendada ja suunata. Soovitusalgoritmidega saab teavet täpsemalt sihtrühmadele suunata. Tehisintellektisüsteemid, mis suudavad iseseisvalt propagandasõnumeid luua ja levitada, muutuvad üha keerukamaks.

Praegune konflikt Ukrainas on alles tehisintellektitehnoloogia katselava. Kuigi tehisintellekti abil täiustatud süsteeme kasutatakse ja katsetatakse, ei taha Ukrainat toetavad riigid siiski pakkuda juurdepääsu oma uusimatele tehnoloogiatele, osalt kartuse tõttu, et need võivad sattuda valedesse kätesse.

Sellest hoolimata on konflikt tehisintellektilaborina ainulaadne: arendustööks on olemas peaaegu piiramatu rahastus, rahvusvaheline koostöö ning avaliku ja erasektori tehnoloogiline toetus. Konflikti pikaajalisus võimaldab ettevõtetel oma tehisintellektisüsteeme jooksvalt peenhäälestada ja kohandada. Tehisajuga täiustatud relvad ja süsteemid erinevad märkimisväärselt tavapärastest: mida kauem neid kasutatakse, seda rohkem saab koguda andmeid, et neid üha paremaks muuta.

Enamasti rakendatakse tehisintellekti lahinguväljast kaugel asuvates pilveandmetöötlus- ja andmeanalüüsisüsteemides, mis on seotud näiteks planeerimise, logistika ja ennetava hooldusega.

Raketid ja küberlöögid käsikäes

Seega, Ukraina sõjas on tehisajust kiiresti saanud reaalajas töötav katselabor, kuid aasta jooksul on selle mõjul toimunud hulk muutusi ka teiste riikide küberjulgeolekus ja -käitumises. Vene-Ukraina sõja alguses ründasid Kremliga seotud küberrühmitused eeskätt Ukrainat. Ent mullu oktoobrist on olukord muutunud: sihikule on võetud NATO riigid, eelkõige need, kes toetavad Ukrainat kõige aktiivsemalt.

Sõja tõttu on märkimisväärselt muutunud pahavara, mis häirib sihtsüsteemide toimimist. Varem kasutati harva nn pühkijaid (ingl wiper malware), mis kustutavad nakatunud arvutite kõvaketastelt andmeid ja programme. Ent viimase aasta jooksul on seesugune pahavara võetud sõjalistes konfliktides üha sagedamini tarvitusele, ja seda mitte ainult Ida-Euroopas.

 

Vene-Ukraina sõja alguses kasvas hüppeliselt Venemaalt Ukraina vastu suunatud küberrünnakute hulk. Näiteks mullu veebruaris rakendati maavägede sissetungi eelõhtul kolme pühkijat: HermeticWiper, HermeticWizard ja HermeticRansom.

Mullu aprillis korraldati Ukraina elektrivõrgu vastu teine rünnak, kus kasutati 2016. aastal samalaadses ründes pruugitud pahavara Industroyer uut versiooni. Vähem kui aasta jooksul on Ukraina vastu rakendatud vähemalt üheksat pahavara, mis võimaldavad eri hävitusviise. Paljud neist on Vene luureteenistuste loodud.

Venemaaga seotud häkkerirühmitus From Russia With Love (FRwL) on Ukraina sihtmärkide vastu kasutanud Somniat. Venemaa omavalitsuste ja kohtute vastu on rakendatud CryWiperi pahavara. Nendest juhtumitest ajendatuna on sedalaadi hävitustöö levinud ka maailma teistesse piirkondadesse. Näiteks Iraaniga seotud rühmitused on rünnanud sihtmärke Albaanias ja üle maailma on levinud salapärane Azovi lunavara, mis samuti hävitab andmeid.

Ukraina-vastaste rünnakute vaatluste põhjal on selgunud, et mõned küberründerelvad olid mõeldud selleks, et teha üldiselt kahju ning häirida tsiviilelanike igapäevaelu ja nõrgestada moraali, aga teised rünnakud olid täpselt sihitud ja pidid aitama saavutada lahinguväljal taktikalisi eesmärke.

Mõni tund enne sissetungi Ukrainasse võtsid venelased ette Viasati-rünnaku, häirimaks Ukraina sõjaväe- ja tsiviilüksuste satelliitsidet. Kasutati puhastustarkvara AcidRain, mis pidi hävitama internetimodemid ja -ruuterid ning katkestama kümnete tuhandete süsteemide veebiühenduse. 1. märtsil korraldati teine taktikaliselt juhitud rünnak: Vene raketid tabasid Kiievi teletorni. Samal ajal sai alguse küberrünnak, mille eesmärk oli võimendada raketirünnaku mõju.

Kreml ründab NATO riike

Täpsed taktikalised küberrünnakud nõuavad ettevalmistust ja planeerimist. Tõendid viitavad sellele, et venelased ei valmistunud pikaks «sõjaliseks erioperatsiooniks». Esialgu oli küberoperatsioonidel selge taktikaline eesmärk, nad hõlmasid täpseid rünnakuid, nagu rünnak Viasati vastu, kuid rünnakute olemus on muutunud alates aprillist.

Sõja algfaasile oli iseloomulik mitme uue pühkija kasutamine, kuid hiljem on enamasti püütud juhtumisi avanenud võimalusi kiiresti ära kasutada, rakendades tuntud ründevahendeid, nagu CaddyWiper ja FoxBlade. Nende rünnakuid ei korraldatud koos taktikalise lahingutegevusega, pigem tekitasid need füüsilist ja psühholoogilist kahju Ukraina tsiviilelanikele üle kogu riigi.

Küberkaitsevõtteid pakkuva firma Check Point Research andmete järgi on Ukraina vastu suunatud küberrünnakute hulk alates eelmise aasta septembrist vähenenud. Vastukaaluks on tunduvalt suurenenud NATO riikide vastu sihitud rünnakud. Kui Ühendkuningriigi ja USA vastu suunatud rünnakute arvu kasv on olnud väike, vastavalt 11% ja 6%, siis mõne Venemaa suhtes n-ö vaenuliku riigi, näiteks Eesti, Poola ja Taani vastu on rünnete hulk suurenenud vastavalt 57%, 31% ja 31%. See näitab nihet Kremli ja Venemaaga seotud rühmituste tegutsemisviisides ja peaeesmärkides. Nende tähelepanu on nihkunud Ukrainat toetavatele NATO riikidele.

Ukraina küberkaitsevõime on aastate jooksul paranenud. Ühendkuningriigi luure-, küber- ja julgeolekuagentuuri (GCHQ) juht Jeremy Fleming on nimetanud Ukraina sõda «ajaloo kõige tõhusamaks küberkaitsetööks». Osaliselt on edu põhjuseks asjaolu, et Ukraina on saanud õppida alates 2014. aastast korraldatud korduvate küberrünnakute põhjal.

Näiteks 2016. aastal vallandunud Indistroyeri rünnak laastas Ukraina energiasektorit märksa rohkem kui tema 2022. aasta märtsis käiku lastud versioon. Nende küberrünnakute kahju kõrvaldamiseks sai Ukraina teistelt riikidelt abi. Välisriikide ja ettevõtete abiga on Ukraina suutnud kiiresti viia suure osa oma IT-taristust lisakaitsekihtidega pilve ning sulgenud lahingutegevuse piirkondades oma füüsilised andmekeskused.

Ukraina küberkaitsevõimet on aidanud tugevdada vabatahtlikke IT-spetsialiste koondav väeüksus, mis suudab lüüa tagasi ka Venemaa kübersõjaründed.

Kadri Paas,

KKÜ teavituspealik, kriisi- ja strateegilise kommunikatsiooni asjatundja

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirja Horisont 2023. aasta juuni-juuli numbris

 
Categories
uudised

Elutähtsate teenuste katkematu toimimine on riigi kaitsevõime moraalne nurgakivi

Tõe kriteerium on praktika. Praktikast rääkides ei tohi mööda minna Ukraina sõja kogemusest, mis näitab, kui oluline on küberkaitse elanikkonna moraali säilitamisel ja küberrünnakute ärahoidmiseks.

Küberrünnakud enne konflikti ja selle ajal ei ole enam teema, need toimuvad niikuinii. Küsimus on alati nende ulatuses ja kahju tekitamise võimes. Suutlikkuseta kiiresti küberrünnakutele reageerida ja neist taastuda, seisab kogu riik silmitsi pikemate katkestustega, mis võivad mõjutada sõjalisi või tsiviilsüsteeme, õõnestada juhtimis- ja kontrollsüsteeme ning halvendada elanikkonna (võitlus)moraali. Eriti Eesti-suguses riigis, kus peame internetti ja kõige sellega seonduvaid igapäevaseid teenuseid inimõiguseks, protestides kõvahäälselt, kui mõni teenus töötab paar tundi aeglasemalt või ei tööta sootuks.

Koostöösuhted, mis on enne kriisi või sõda loodud armee, eriteenistuste, eraettevõtete ja riigiametite ning kaitsvaid küberoperatsioone läbi viivate küberkaitserühmade vahel, on hädavajalikud. Eestis on sedasorti kaitsetõke otse Kaitseliidu ülemale kindral Riho Ühtegile alluv Kaitseliidu küberkaitseüksus, mis koosneb vabatahtlikest. Peale selle töötavad riiklikud institutsioonid, mis seiravad ja kaitsevad Eesti riiklikke side- ja infovõrke 24 tundi ja 365 päeva aastas.

Miks sellest rääkida? Sest küberkaitse olulisus kasvab nii siin- kui sealpool piiri. Ühendriikide Cyber National Mission Force on 2018. aastast tihendanud hunt forward-operatsioone ja kasvatanud küberkaitserühmi, et tegutseda regulaarselt ja tekitada vastasele probleeme, tugevdades samal ajal koostööd liitlastega, sh Eestiga. Sest ka Eestis peavad otsustajad silmas pidama, et küberkaitseoperatsioonide läbiviimine on oleviku ja tuleviku konfliktides edu saavutamiseks vältimatu.

Mis toimus enne 24. veebruari?

Kuigi Ukraina sõja eel ja alguses imestati, miks venelased, kes on varem olnud vägagi küberrünnakute usku, ei kasutanudki Ukraina vastu massiivseid küberlööke, ei pääsenud ukrainlased sugugi kergelt.

2022. aasta jaanuari keskel koges Ukraina esimest Venemaale omistatud küberrünnakute lainet. Need rünnakud koosnesid peamiselt veebisaitide moonutamistest ja nn andmepühkija (data wiper) pahavara kampaaniatest, mõjutades Ukraina valitsust ja kohalikke organisatsioone. Ent need kõik vaid häirisid ukrainlaste süsteeme, ei enamat.

Paralleelselt rakettide, suurtükkide ja hulkurdroonide rünnakutega on venelaste pahavara jätkanud Ukraina süsteemide segamist kogu sõja vältel, kuid ükski neist ei ole ukrainlaste süsteeme nõrgestanud või põhjustanud pikaajalisi katkestusi. Õnneks.

2022. aasta aprilli seisuga teatas Microsoft enam kui 200st Ukraina vastu suunatud küberrünnakust, sealhulgas 40 eraldiseisvat küberrünnakut, mis olid suunatud sadade süsteemide vastu erinevates organisatsioonides. Kuigi enamik rünnakuid olid ainult häirivad, oli venelaste katsete arv märkimisväärne, ja nad jätkavad siiani. Ukraina õppetundide põhjal soovitab Microsoft kõigil organisatsioonidel sõltumata nende omandisuhtest “omada ja harjutada intsidentidele reageerimise plaani, et vältida viivitusi või vähendada hävitavate ohuallikate aktiivsusperioodi”.

Aga ukrainlased on väga paindlikud ja leidlikud. Neil on kiiduväärt võime kiiresti taastuda järjestikest küberrünnakutest. Ukrainlaste võimekus kaitsta oma elutähtsaid süsteeme ja kriitilist taristut on oluliselt paranenud pärast 2014.–2015. aasta Venemaa sissetungi Krimmi ja Ida-Ukrainasse, ja küberrünnakuid, mis põhjustasid elektrikatkestusi Kiievis ja selle naaberpiirkondades. Samuti oli õpetlik 2017. aasta NotPetya rünnak, mis põhjustas Ukrainas ulatuslikke, suisa kaskaadilisi katkestusi.

Sõda enne sõda

2021. aasta detsembris lähetas Ühendriikide armee Ukrainasse oma seni suurima küberkaitseüksuse (hunt forward teams, HFO). Hunt forward-operatsioonid on kaitsva iseloomuga ja põhinevad luureandmetel.

Sedasorti operatsioonid on kesksed CYBERCOMi strateegias, mille eesmärk on kaitsta pahatahtliku kübertegevuse eest, tugevdades USA ja NATO riikide julgeolekut. USA merejalaväe, mereväe ja rannavalve küberoperaatorid ja luureanalüütikud jahtisid Ukrainas hinnalist infot, saades ülevaate Kremli pahatahtlikust kübertegevusest ajal, mil tankid koondusid Ukraina piiri äärde.

Ameeriklased töötasid riigis kõrvuti Ukraina ametnikega peaaegu 70 päeva, et aidata kaasa mitmete kriitiliste võrkude küberkaitsele. Luureüksus integreerus füüsiliselt USA Euroopa väejuhatuse ja USA erioperatsioonide väejuhatusega ja läks üle kaugoperatsioonidele kõigest mõni päev enne Venemaa sissetungi, jätkates Ukraina küberkaitse toetamist eemalt.

Kuigi Ukraina suutlikkus kaitsta oma valitsust, elanikkonda ja elutähtsat taristut ei ole kuulikindel, näitasid ühisoperatsioonid, kui väärtuslik on ennetav küberkaitse ja -luure vahetult enne konflikti ning selle ajal.

Ukrainlaste oskused võimaldasid kiiresti hinnata pihta saanud süsteeme ja kooskõlastada oma tegevust ameeriklaste rühmaga, et paremini mõista rünnakuid, misjärel saaks Ukraina oma küberjõud ümber paigutada ja paremini kaitsta end järgmiste rünnakute eest. Sest järgmised tulid ja tulevad, ka Eestis.

Suhtlemine seljatamiseks

Küberkaitse kontseptsiooni järgi on vaja “pidevalt vastastega küberruumis suhelda”, sest “kiiruse ja paindlikkusega saavutatakse edu”. Ameeriklaste hinnangul peab sõjavägi tulevaste konfliktide vältel kaasama küberkaitserühmi nii taktikalisel kui operatiivtasandil, et saavutada strateegilise tasandi algatusi, hoida ära ohud ja kujundada lahingukeskkonda kogu vastutusalal – mitte ainult küberoperatsioonide, vaid kogu valdkonnaüleste operatsioonide toetuseks.

Kui jänkide küberkaitserühmad lähetatakse hunt forward-operatsioonide läbiviimiseks liitlasriiki, integreerub meeskond füüsiliselt vastuvõtva riigi ohvitseridega, töötades koos USA saatkonna töötajate, teiste asutuste ja erinevate liitlasriikide kõrgemate sõjaväe- ja valitsusametnikega.

USA ohvitserid kooskõlastavad tegevust vastuvõtva riigi valitsuse ja küberturvalisuse ametnikega ning suhted, mis luuakse riigi küberkaitselise abistamise vältel, võivad areneda professionaalseks partnerluseks teistes valdkondades, mis parandaks luureandmete kvaliteeti ja olukorrateadlikkust terviklikult.

Mis on moraal Eesti jaoks?

Küberruumi turvalisus on osa riigi julgeolekust, nagu seda on meie maa, territoriaalvee ja õhuruumi kaitse. Elutähtsate teenuste katkematu toimimine ja tõepärase informatsiooni loomine ja levitamine, eriti kriisi alguses on võtmeülesanne Eesti elanike kannatlikkuse tagamiseks ja koosmeele säilitamiseks Eesti riigi suhtes – riigi kaitsevõime moraalne nurgakivi.

Küber- ja inforünnakute arv sageneb, muutudes mastaapsemaks ja salakavalamaks. Seetõttu peame järjepidevalt valmistuma küber- ja inforuumi kaitseks, harides selleks inimesi, valmistades ette reservüksusi küberintsidentide lahendamiseks ja inforuumi kaitseks.

Eesti harjumusliku e-elustiili keskne tegelane on inimene. Inimeste tehnoloogia kasutamise tahe kujuneb IKT-alastest teadmistest, oskustest ja usaldusest riigi e-teenuste toimimise vastu. Selle tahte, oskuste ja usalduse kujundamisega tegeleb Kaitseliidu küberkaitseüksus (KKÜ), mis eraldiseisva malevana allub otse Kaitseliidu ülemale.

Kadri Paas,
KKÜ teavituspealik, kriisi- ja strateegilise kommunikatsiooni asjatundja

Artikkel ilmus esmakordselt 4. augustil 2023 Postimehes

Categories
uudised

IT-sektor veab Ukraina sõjaaja majandust

Ukraina tehnoloogiatööstus on viimase pooleteise aasta jooksul olnud riigi raskelt kannatanud majanduse silmapaistvaim sektor. Tulevikku vaadates mängivad Ukraina tehnoloogiaettevõtted jätkuvalt keskset rolli riigi kaitsestrateegias koos majanduse elavdamisega.

Kuigi Ukraina SKP langes 2022. aastal 29,1%, suutis riigi tehnoloogiasektor ületada kõiki ootusi, teenides aastaga 7,34 miljardi dollari suuruse eksporditulu, mis tähendab 5% kasvu võrreldes eelneva aastaga. See positiivne suundumus on jätkunud ka tänavu, kusjuures märtsis kasvas IT-sektori igakuine ekspordimaht peaaegu 10%.

Tulemus peegeldab kombinatsiooni tehnilisest andekusest, uuenduslikust mõtlemisest ja visadusest, mis on viinud Ukraina IT-tööstuse märkimisväärsele kasvule viimaste aastakümnete jooksul. Alates 2000ndatest aastatest on IT-sektor olnud Ukraina majanduse tõusev täht, mis meelitab igal aastal tuhandeid uusi töötajaid kõrgete palkade ja kasvuvõimalustega.

Enne suure sõja algust tegutses Ukraina tehnoloogiasektoris umbes 5000 ettevõtet. Ukraina IT-assotsiatsiooni 2022. aasta andmed näitavad, et vaid kaks protsenti neist lõpetas sõja tõttu tegevuse. Samal ajal kasvas tarkvaraeksport poole aastaga tervenisti 23%, mis näitab sektori tugevust. Tänu kerksusele on Ukraina tehnoloogiasektor suutnud jätkata ärisuhteid oma lääne klientuuriga, sealhulgas paljude juhtivate rahvusvaheliste kaubamärkide ja korporatsioonidega. New York Timesi andmetel suutsid Ukraina IT-ettevõtted säilitada 95% oma lepingutest hoolimata sõjast tingitud raskustest.

Maailmas, kus digitaalsed oskused suunavad üha enam sõjalist edu, annavad Ukraina IT-oskused märkimisväärseid eeliseid lahinguväljal. Riigi 300 000 tehnikaspetsialistist teenib praegu umbes kolm protsenti relvajõududes, samas kui 12-15 protsenti neist aitab kaasa riigi küberkaitsealastele jõupingutustele. Ukraina IT-ökosüsteem, mis on juba aastaid kaitsnud kriitilist taristut venelaste küberrünnakute eest, on nüüdseks Ukraina riigikaitse lahutamatu osa.

Alates 2022. aasta veebruarist on rakendatud täiendavaid meetmeid, et suurendada Ukraina küberturvalisust ja kaitsta valitsuse andmeid venelaste rünnakute eest. Meetmete hulka on kuulunud pilvetaristu kasutuselevõtt valitsuse andmete varundamiseks. Lisaks on valitsuse andmekeskustesse lähetatud spetsiaalsed meeskonnad, mille eesmärk on tuvastada ja leevendada okupantide küberrünnakuid. Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse kindlustamiseks töötab Ukraina riiklik side- ja teabekaitseteenistus keskusena, andes jooksvalt teavet Venemaa tegevuse ja ohtude kohta nii tsiviil- kui valitsusasutustele.

Ukrainat kirjeldatakse sageli kui moodsa sõjatehnoloogia testimispaika, kuid rõhutagem, et ukrainlased on selles protsessis ise peamised osalejad, olles paljudel juhtudel uuendustega – alates lahingudroonidest kuni suurtükirakendusteni – esirinnas. Seda eetost ilmestavad sellised algatused nagu BRAVE1, mille Ukraina ametivõimud käivitasid 2023. aastal riigi, sõjaväe ja erasektori arendajate vahelise koostöö keskuseks, et lahendada kaitseküsimusi ja luua tipptasemel sõjatehnoloogiaid.

BRAVE1 on järsult vähendanud erasektori tehnoloogiaettevõtete jaoks vajaliku aja ja paberimajanduse hulka, et alustada koostööd otse sõjaväega; Ukraina kaitseministri sõnul on see ooteaeg vähenenud kahelt aastalt vaid pooleteise kuuni.

Näide Ukraina tehnoloogilisest innovatsioonist on enne sõja algust välja töötatud geoinfosüsteem suurtükiväe jaoks (GIS Arta). See süsteem, mida mõned nimetavad „suurtükiväe Uberiks”, optimeerib sihtmärgi tüüpi, asukohta ja kaugust, arvutades „tuleülesandeid” suurtükiväeüksustele.

GIS Arta tõhusus on äratanud lääne sõjaliste planeerijate tähelepanu, kusjuures üks Pentagoni kõrge ametnik ütles, et Ukraina tehnoloogia kasutamine praeguses sõjas on „äratuskell”. Lisaks koostöö tihendamisele riigi ja sõjaväega on Ukraina tehnoloogiasektor võtnud ennetava lähenemisviisi ka Venemaaga peetava sõja digitaalsel rindel.

Vene digitaalsete ohtude tõrjumiseks moodustati keskne IT-armee, mis koosneb vähemalt 250 000 tipptasemel vabatahtlikust. Ukraina põrandaalused häkkerirühmad näitavad tohutut digitaalset leidlikkust. Näiteks väidab Ukraina IT-armee, et on võtnud sihikule Venemaa kriitilise tähtsusega infrastruktuuri nagu raudteed ja elektrivõrk.

Ukraina tehnoloogiatööstus on sõjas suureks abiks, andes hädavajalikku majanduslikku tõuget, tugevdades riigi küberkaitset ja varustades Ukraina sõjaväge rakendustega, mis aitavad armeel võidelda ülekaalus olevate okupantidega.

Saadav kogemus võib olla Ukraina sõjajärgse taastumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ukraina tehnoloogiatööstus väljub sõjast tugevamana kui kunagi varem, selle ülemaailmne maine on märkimisväärselt paranenud. Ukraina ettevõtete ainulaadne kogemus kaitsetehnoloogiasektoris asetab riigi tõenäoliselt potentsiaalseks tööstuse liidriks, kuna üle maailma soovitakse õppida Ukraina spetsialistidelt ja soetada end sõjas õigustanud uuenduslikku tehnoloogiat. See võib olla peamine majanduskasvu tõukejõud paljudeks tulevasteks aastateks, parandades samal ajal riiklikku julgeolekut.

Kadri Paas (KKÜ)

Categories
uudised

Küberüksuse tehnolaagris testiti uusi droone ja droonitõrje vahendeid

Karksi-Nuia lähistel toimunud Kaitseliidu küberkaitseüksuse droonigrupi tehnolaagris tutvuti uute droonimudelitega, testiti nende käepärasust ja tõhusust ning ühtlasi katsetati droonitõrje vahendeid reaalses lennuolukorras.

Kahepäevases laagris tutvuti Eesti droonitootjate Threodi ja Krattworksi ning Läti droonitootja ATLAS UAS-i toodanguga. Samuti demonstreeriti Eestis valmistatud droonide avastamiseks ja -tõrjeks ning side segamiseks mõeldud vahendeid. Oma toodangut esitlesid reaalses lennuolukorras Marduk ja Rantelon.

Ukraina sõjast ei saadud mööda ka drooniüksuse tehnolaagris. Mario Käära tegi ettekande harivast külaskäigust Ukraina droonikooli. Kooli kohta leiab rohkem materjali nende koduleheküljelt: https://uadroneschool.com/

Kaitseliidu Toompea malevkonna liige Aivar Hanniotti jagas E-kompanii droonikogemusi tänavuselt Kevadtormilt. Õhutoetuse ohvitser Tõnis Välimäe tegi samuti ettekande selleaastase Kevadtormi kogemustest, aga eeskätt õhuruumi kontrolli vaatenurgast.

Meelis Kraav tutvustas küberüksusele rallidroone ja nende eripärasid. Soovijad said proovida, kuidas on drooni juhtida spetsiaalsete droonioperaatori prillidega.

Ja kuna tegijatel juhtub, siis analüüsisid droonigrupi liikmed Sisekaitseakadeemia kaugseire eksperdi, küberkaitseüksuse juhatuse liikme Andrus Padari eestvedamisel läbi ka hiljutised instidendid, mis on õppuste käigus toimunud.  Samuti tutvustas Padar UAV käitamise ja väljaõppe korraldust Kaitseliidus.

Küberkaitseliitlane Padar märgib, et mehitamata õhusõidukite opereerimise juures on tehniliste ja taktikaliste oskuste kõrval oluline ka kultuur – päris lennunduses nimetatakse seda “Good Airmanship”. “Sellistel seminaridel, kus kokku saavad erinevate riigiasutuste praktikud, on suurepärane võimalus õppida ühiselt uusi asju, viia ennast kurssi uute droonimudelitega ja arengutega nende tehnoloogias,” räägib Padar.

“Kirsid tordile paneb arenev ekspertide võrgustik, kes saab üksteisele usaldada oma häid ja halbu kogemusi. Nii saame kõik lennata efektiivselt ja ohutult, seda nii praegusel rahulikul ajal kui vajadusel sõjasituatsioonis. Meie Ukraina kaasvõitlejad on suureks eeskujuks. Paraku peame ka ise valmistuma samasuguste droonidega seonduvateks ohtudeks, nagu ukrainlasedki venelastega sõdides,” lisas Padar.

Küberkaitseüksusel olid ürituse jaoks vajalikud load taotletud nii õhuruumis kui raadioeetris tegutsemiseks.

Categories
uudised

Küberkaitseüksus korraldab Mulgimaal droonitalgud

Kaitseliidu küberkaitseüksuse (KKÜ) tänavune tehnolaager toimub 15.-16. juulil Mulgimaal Karksi-Nuias.  KKÜ droonigrupi tehnopäevadel lennutatakse droone Karksi-Nuia lõunapiirkonnas. Droonide lende korraldatakse ka öösel, ühtlasi testitakse droonide termokaameraid.

KKÜ droonigrupi eestvedaja, leitnant Kuido Külm selgitas, et tehnopäevade eesmärk on erinevate droonide võimekuste testimine ja kogemuste vahetamine teiste Kaitseliidu malevate droonipilootidega. Samuti on kavas ettekanded Ukraina sõjas toimuva droonisõja kogemustest.

Leitnant Külm kinnitas, et droonide lennutamise käigus jälgitakse Eestis kehtivaid lennundusnõudeid ja andmekaitse reegleid, mis tähendab, et kellegi akna taha või hoovi kohale ei minda drooniga tiirutama. 

Categories
uudised

Küberüksus kogub annetusi end Ukrainas tõestanud drooni ostuks

Kaitseliidu küberkaitseüksus (KKÜ) alustas annetuste kogumist hinnalise vaatlusdrooni ostmiseks, mis on end Ukraina sõjas seni kõigiti õigustanud.

Küberkaitseüksuse droonigrupi eestvedaja, leitnant Kuido Külm ütleb, et elu drooni maailmas paistabki nii käivat, ja mitte ainult KKÜ grupil, et kord aastas tuleb annetusi paluda, et uusi mikroUAV droone osta.

“MikroUAV droonid arenevad tormiliselt ja kord aastas tuleb uus mudel välja, mis on enamasti eelmisest parem,” sõnab Külm.

Autel Evo Max 4T mudelit on Eestist saadetud Ukrainasse vähemalt kaks tükki. “Üks on läinud MTÜ Vaba Ukraina poolt ja teise saatsid Lääne-Virumaa mehed. Selle mudeli turule tulek venis mitu kuud, aga Ukrainast kinnitatakse, et täitsa lendab ja saab hakkama elektroonilise sõjapidamisega ja side segamisega. Oleme Ukraina pilootidega kontaktis ja saame neilt tagasisidet,” räägib leitnant Külm.

Kaitseliidu raamhanked võtavad leitnandi sõnul aega, mistõttu selleks, et harjutamises ja arengus mitte seisma jääda, kogubki droonigrupp vähemalt ühe Autel Evo Max 4T mudeli ostuks raha.

Antud mudel maksab koos lisaakudega ligikaudu 9300 eurot.

KKÜ droonivõimekuse tõstmiseks saab annetada järgmisele kontole:

Saaja nimi: Kaitseliit
Selgitus: KKÜ-annetus AUTELMAX
Viitenumber: 62020100177
Arveldusarve: EE461010022002422007

Categories
uudised

Küberkaitseliitlased tähistasid võidupüha

Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmed tähistasid koos laste ja kaasadega Kaitseliidu Männiku lasketiirus võidupüha, mille käigus toimus nii pidulik rivistus, ergutuste üleandmine kui uute liikmete vandeandmise tseremoonia, aga ka meeleolukas perepäev.

Perepäeva käigus õpetati esmaabivõtteid ja žguti pealepanekut, 100 meetrit tiirus toimus laskevõistlus M14-ga, erinevate droonide tutvustus ja droonilt kõvaketta sihtmärgi pihta kukutamise võistlus. Samuti kodutütarde ja noorkotkaste tegevuse tutvustamine. Elava muusika eest hoolitses Luisa Lõhmus.

Küberkaitseüksuse liige, 2020. aastal Eesti parimaks grillimeistriks valitud Rein Põdra tegi üksuse kaaslastele põhjaliku grillikoolituse, misjärel toimus võistkondlik grillimisvõistlus. Seejuures pidid võistkonnad iseseisvalt nullist ette valmistama ja maitsestama nii grillvorstid, kotletid kui broileri vastavad osad.

Esimest korda korraldati Kuperjanovi pataljoni eeskujul ka laskevõistlus küberkaitseüksuse pealiku Andres Hairki hiire tabamiseks. Kui kuperjanovlased sihivad pataljoni ülema käekella, siis küberkaitseliitlastele omaselt võeti 100 meetri lasketiirus sihikule Hairki arvutihiir. Ja saadi pihta nii täpselt, et vintpüssi kuul puuris hiirest korduvalt ja nii puhtalt läbi, et esimesena hiirt tabanud küberkaitseliitlane jäi tuvastamata. Seega, võit läks jagamisele.

Categories
uudised

Valeinfot paljastav Propastop pälvis väärika auhinna

28. juunil kuulutati välja Euroopa Kodaniku auhinna 2023. aasta laureaadid. Eestist pälvis preemia valeinfot paljastav blogi Propastop.

Propastopi üks loojatest ja kõneisik Andres Lember lausus, et Euroopa Kodaniku auhind on suur tunnustus Propastopi kõigile vabatahtlikele nende pikaajalise panuse eest. „Seitse aastat tagasi Kaitseliidu vabatahtlike algatusel loodud blogist on kujunenud usaldusväärne kodanikuajakirjanduse kanal ja mõjukas arvamusliider oma valdkonnas. Oleme aastate jooksul ümber lükanud sadu ühikuid väärinfot ja paljastanud vaenulikke infotegevuse võrgustikke. Samuti loonud meediakirjaoskuse materjale koolides kasutamiseks,” ütles Lember.

Projekt Propastop loodi 2016. aastal Kaitseliidu vabatahtlike ja sõltumatute vaatlejate eestvedamisel. Venekeelne versioon käivitati aktiivselt 2017. aasta kevadel. Propastop tegeleb Eesti ja ELi vastase valeinfoga võitlemise ja inforünnakute paljastamisega ning meediakirjaoskuse edendamisega. Propastopi eesmärk on aidata Eesti ja ELi kodanikel keerulises inforuumis orienteeruda, arendada kodanike oskust kriitiliselt mõelda ja valeinformatsiooni ning vaenulikku propagandat ära tunda.

Propastop loodi 2016. aastal Kaitseliidu vabatahtlike ja sõltumatute vaatlejate eestvedamisel. Venekeelne versioon käivitati aktiivselt 2017. aasta kevadel. Propastop tegeleb Eesti ja ELi vastase valeinfoga võitlemise ja inforünnakute paljastamisega ning meediakirjaoskuse edendamisega. Propastopi eesmärk on aidata keerulises inforuumis orienteeruda, arendada kodanike oskust kriitiliselt mõelda ja valeinfot ning vaenulikku propagandat ära tunda.

Euroopa Kodaniku auhinda annab Euroopa Parlament välja 2008. aastast. Auhinnaga kaasneb Euroopa kodaniku medal, mis antakse tänavustele laureaatidele üle 7. novembril toimuval pidulikul tseremoonial Brüsselis. Eestist on varem Euroopa Kodaniku auhinna pälvinud Katri Raik, David Vseviov, Teeme ära projekt jt.

Propastopi logo

Categories
uudised

Küberkaitseüksus osales võidupüha paraadil

Kaitseliit korraldas võidupüha paraadi Viljandis. Paraadil osales ka Kaitseliidu küberkaitseüksuse (KKÜ) liputoimkond eesotsas pealik Andres Hairkiga. Küberkaitseüksuse võidutule võttis president Alar Kariselt vastu Tartu üksikrühma pealik Raul Tammesoo, kes on KKÜ liige 2013. aastast. Esimest korda Kaitseliidu ajaloos kindlustas küberkaitseüksus võidutule üleilmse leegitsemise ja sellest osasaamise 24 tunni jooksul.

Categories
uudised

Salakaval pehme jõud: vargne ja veenev identiteedi õõnestaja

Infosõja teemalise teadustöö autor Kadri Paas kirjutab, et pehme jõud ei mõju üleöö: täna kuulan jutlust või õpin koolitunnis ja homme reedan kodumaa. Pehme jõud kujundab identiteeti ja väärtushinnanguid aeglaselt, ent piisavalt tugevalt ja veenvalt, et olla pikas perspektiivis ohtlikum kui mürsud või raketid.

Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirik on Vene riigi pehme jõud maailma piirkondades, kus õigeusu religioon on valitsevaks jõuks. Nagu Eesti. Seda tüüpi mõju kasutatakse selleks, et meelitada endisi nõukogude vabariike vaimselt lääne kultuuriruumist eemalduma.

Moskva kiriku patriarh allub Vene Föderatsiooni presidendile. Kremli ja Moskva Patriarhaadi koostööd ei varjata. Riigi kontrolli all olev Vene meedia, eeskätt televisioon, mis on enamiku venelaste jaoks peamine infoallikas, mängib peamist rolli õigeusu kiriku positiivse maine tugevdamisel avalikkuses.

Kirik kui Kremli käepikendus

Kremli pehme jõud Eestis

Tihedamate sidemete loomine Kremliga, mida täheldatakse alates kommunismi kokkuvarisemisest ja mis on viimasel ajal Kremli algatusel arenenud enneolematu kiiruse ja ulatusega, pakub Moskva Patriarhaadile ka lühiajalist PR-kasu. Enamik venelasi samastab Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirikut Venemaa poliitilise süsteemi elemendina. Teisisõnu, Kremli ladviku vaieldamatu osana. Tänu sellele on viimastel aastatel täheldatud kõrge avalik toetus Putini valitsusele, mis on osaliselt seotud eufoorilise reaktsiooniga Krimmi annekteerimisele.

Nimelt seostub Krimmi annekteerimisega ka patriarh Kirilli tegevus ja heakskiit. Enamik praeguse valitsuse toetajaid, st valdav osa Vene inimestest samastavad automaatselt end Moskva Patriarhaadiga, sest peavad õigeusu kaheldamatult patriotismi kõige kesksemaks osaks. Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes kuulub Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirikusse ligikaudu 150 miljonit inimest. Peale selle endised Nõukogude vabariikide kogudused.

Patriarh Kirill kuulub Vene võimuhierarhia kümne olulisema inimese sekka, platseerudes pigem esikolmiku lähistele. Põhjus on selge. Kirill on õnnistanud Putini brutaalset sõjakäiku Ukrainasse, aga toetanud avalikult ka varasemalt Putini tegevust ja Vene maailma narratiivi. Patriarhi pastoraalvisiidid riikidesse, mida peetakse „Vene maailma” osaks, misjonitegevus ja mitteametliku isikliku mõju tugevdamine selles valdkonnas on üks paljudest meetmetest, mida pehme jõu meetodina kasutatakse Kremli imperialistlike ideede edendamiseks ja levitamiseks. Üks näide sellistest meetmetest olid patriarh Kirilli sagedased pastoraadivisiidid Ukrainasse, mille vältel ta kutsus üles ületama Ukraina õigeusu skisma ja looma tihedamaid kontakte Moskva Patriarhaadiga.

Venemaa on sajandeid kasutanud Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirikut teiste riikide ellu sekkumiseks ja meelsuse mõjutamiseks Kremlile soodsas ja sõbralikus suunas. Jossif Stalini ajal kasutas nõukogude režiim kommunistliku terrori all kannatanud õigeusu kiriku riismeid oma elanikkonna ja välisriikide mõjutamiseks. Sellest ajast alates allub Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirik Vene eriteenistustele.

Vene välisluure (SRV) ja sõjaväeluure (GRU) rakendavad Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirikut pehme jõuna, mis õõnestab süstemaatiliselt sihtriikide elanikkonna moraali ja kiidab takka Kremlile kasulikku käitumist. Kasutatakse strateegilisi narratiive – muu hulgas Vene maailm (russkii mir) -, mida määratletakse kommunikatiivse vahendina, mille abil Kreml püüab anda minevikule, olevikule ja tulevikule kindla tähenduse, et saavutada oma poliitilisi eesmärke.

Sisuliselt tegeleb Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirik eesotsas patriah Kirilliga Kremli huvide esindamise, õigustamise ja levitamisega sama jõuliselt ja jultunult nagu Vene telekanalidki, mis Eestis kinni keerati. Vene eriteenistuste käepikendusega tegutsev kirik aga jätkab senini oma vaimset laastamistööd, nende tegevuse keelustamist ei ole millegipärast ükski poliitik nõudnud.

Ukraina sõda käib käsikäes ideoloogiaga, milles Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirik täidab keskset rolli. Seetõttu rõhutab tunnustatud teoloog ja Ameerikas õigeusu vaimulikuna tegutsev John Chryssavgis, et sõjakurjategijana tuleb vastutusele võtta mitte ainult Kremli peremees, vaid ka patriah Kirill.

Patriarh Kirill ei ole Ukraina sõda poole sõnagagi hukka mõistnud. Moskva kirikupea on korduvalt lagedale tulnud hoopis sõda õigustavate seisukohtadega. Päev enne Vene agressiooni algust, 23. veebruaril tähistati Venemaal isamaakaitsjate päeva ehk endist Nõukogude armee aastapäeva. Selle käigus asetas patriarh Kirill tundmatu sõduri hauale pärja ja justkui sõja algust ette teades, mainis Venemaa piire ähvardavat ohtu, mille tõttu armee peab valvel olema.

Moskva patriarh on kõik oma sõjaaegsed seisukohad ehitanud Vene maailma väärtusruumi ja Ukraina ning Venemaa ühise ajaloo ümber. 28. veebruaril mainis Kirill pärast liturgiat, et palvetas püha Venemaa eest, kuhu kuuluvad nii Ukraina, Valgevene kui Venemaa. Vene väärtusruumi ja Vene maailma kaitsmine tipnes Kirilli 6. märtsi jutlusega, milles patriarh kordas Putini sõnu, justkui oleks kaheksa aasta vältel toimunud Donbassis Vene maailma väärtuste ja seda kaitsvate inimeste hävitamine. Kirilli väitel algas Ukraina sõda seetõttu, et Donbassi elanikud ei taha, et seal korraldataks geiparaade. Aprilli alguses kiitis patriarh Vene relvajõudude katedraalis sõda Ukrainas. Samal päeval kritiseerisid lääneriikide juhid Vene vägede korraldatud Butša veresauna.

Patriarh Kirilli otsene alluv, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku metropoliit Jevgeni ei ole samuti sõnagagi ukrainlaste genotsiidi hukka mõistnud. Vähe sellest, Moskva kiriku survel jättis ka Eesti Kirikute Nõukogu eesotsas EELK peapiiskop Urmas Viilmaga sõja otsesõnu taunimata. 2018. aastal määras metropoliit Jevgeni Eestisse teenima just Moskva Patriarhaat. Varasemalt töötas Jevgeni Moskva Vaimuliku Akadeemia rektori ja teenis Vereja ülempiiskopina.

Õigeusk on Eesti peamine religioon – ligikaudu 180 000 inimest peab ennast õigeusklikuks ja tasapisi nende hulk aina kasvab. Eesti Apostlik-Õigeusu kirikusse kuulub umbes 30 000 inimest ja ülejäänud on Moskva Patriarhaadi Õigeusu kiriku liikmed.

Eestis allub otse Moskva Patriarhaadi Õigeusu kirikule, st Kremlile ja patriarh Kirillile kaks kogudust: Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne Kogudus ja Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster Kuremäel. 1998. aastal, mil siseminister oli kadunud Robert Lepikson, registreeriti need kaks kogudust Eestis.

1900. aastal pühitsetud Nevski katedraali kui Vene tsaaririigi imperialismi ja šovinismi sümbolit, Eesti venestamise maamärki üritati 1918. aastal iseseisvunud Eestis korduvalt ümber ehitada või lammutada. 1920-ndatel aastatel oli päevakorras Vabaduskiriku mõte. Oma projekti esitas ka arhitekt Karl Burman vanem. Vabaduse mälestussambaks sobis Burmani arvates hoopis iseseisvuse panteon, mis peaks asuma „meie iseseisva riigielu keskkohas”. 

Arhitekti ettepaneku järgi pidanuks see mälestuspanteon üle kogu Tallinna kõrguma – Tallinna valitseb aga Aleksander Nevski katedraal, mis kuidagi sinna ei sobi. Burman pakkuski välja idee ehitada õigeusu katedraal ümber „vabaduse ja iseseisvuse mälestussambaks”. 

Samas soovitas ta kaaluda, kas Nevski katedraal lammutada või ümber ehitada.„Toompää lossiesine plats peaks omandama eesti foorumi ilme ja vene kirik tuleks ehitada ümber iseseisvuse Panteoniks,” kirjutas Burman 1928. aastal. Katedraali kohta oli tal kindel arvamus: „See idamaine kirju ja kriiskav kogu eraldub ymbrusest ja ongi pystitet ju venestuspoliitika symbolina.”

Ülejäänud Vene õigeusu kogudused alluvad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirikule, mis allub organisatsioonina Moskvale. Praegusel ajal ühendab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirik 38 kogudust. Kremli kiriku vaimulikkond Eestis koosneb 69 vaimulikust: metropoliit, piiskop ja abipiiskop, 52 preestrit ja 14 diakonit.

Eestis esmakordselt 2002. aastal registreeritud – tollal oli peaminister Siim Kallas ja siseminister Ain Seppik – Moskva Patriarhaat asutas 2012. aastal Tallinnasse ka Püha Johannese kooli, millel valmis tänavu augustis Nõmmel, Kaitseliidu Tallinna maleva Plangu baasi lähistel uus koolimaja-kirik. Tallinna linn eesotsas linnapea Mihhail Kõlvartiga kinnitas Vene eriteenistuste jaoks soodsa otsuse (krunt, detailplaneering, ehitus- ja kasutusluba vms). 

Kui kasutada sõjaväelisi termineid, siis õnnestus Vene eriteenistustel „kool-kiriku” rajamisega seada sisse (info)vägede eelpaigutus Eesti ühe kõige olulisema baasi aia taha.

Kool nimetab oma dokumentides kodukirikuks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku Ristija Johannese kogudust Nõmmel. Selle ülempreester on Toomas Hirvoja. Hirvoja allub siinsele metropoliit Jevgenile ja Jevgeni otse patriarh Kirillile, st Kremlile. Ülempreester Hirvoja on kooli loomisest alates viinud õppeasutuses läbi kõiki ikoonilisi teenistusi. Olulisematel käib isiklikult kohal ka metropoliit Jevgeni.

Kooli arengukava ütleb, et „Kooli pedagoogiline kontseptsioon ammutab ainest ning inspiratsiooni idakiriku inimesekäsitlusest ja vastustest edasikestmisega seotud küsimustele: kes on inimene, mis on elu mõte ja kuidas elada õigesti jne. 

Arvestades Moskva Patriarhaadi seisukohti Ukraina sõja asjus, siis vastus küsimusele, kuidas õigesti elada, on Eesti riikluse vaatenurgast leebelt öeldes hirmutav.

Moskva Patriarhaadi mõju kasvatamiseks on Kreml elavdanud kiriku tegevust oma naaberriikides. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirik korraldas mõne aasta eest ajalookonverentsi, mille eesmärk oli näidata Eestit vene õigeusu iidse territooriumina. Seejuures on Kremli narratiivist erinev II maailmasõja käsitlus siinse õigeusu kiriku hinnangul ajaloo kuritegelik ümberkirjutamine.

Kes on Kirill?

Mis on pehme jõud?

Patriarh Kirill (passinimega Vladimir Mihhailovitš Gundjajev, 75) on Kremli-meelne natsionalistist imperialist. 1970. aastal lõpetas ta Leningradi vaimuliku akadeemia. Alates 1989. aastast juhtis Kirill Moskva Patriarhaadi välissuhete osakonda. 2009. aasta veebruaris sai temast Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Ta on „Vene maailma” kontseptsiooni (русский мир) toetaja ja levitaja. Selle järgi kuuluvad kõik õigeusklikud kristlased ühte kirikusse ja õigeusku. Geograafiliselt ulatub „Vene maailm” üle idaslaavlaste asustatud territooriumide, mis kunagi kuulusid ajaloolise nn püha Venemaa koosseisu, st sinna kuuluvad ka venekeelsete ja õigeusu diasporaade territooriumid teistes maailma riikides, sh Eestis.

Arvatavasti võlgneb patriarh Kirill oma karjääri kiriku esindajana Kirikute Maailma Nõukogu juures ja seejärel väliskontaktide osakonna juhina oma sidemetele KGB ja seejärel FSB-ga. Erinevate meediakajastuste järgi tegutses ta eriteenistuste kaastöötajana varjunime all Mihhailov.

Riigid ja suured organisatsioonid kasutavad pehmet jõudu (soft power) sihtmärgiks olevate ühiskondade, sihtgruppide sõbralikuks ja heatahtlikuks hõlvamiseks ja mõjutamiseks.

Pehme jõu osad on kirjandus, muusika, religioon, teleseriaalid ja filmid, kõige laiemalt kultuuriline ja vaimne tegevus ja kaasamine. Britid ja ameeriklased mõjutasid Nõukogude ajal NSVL-i ikke all olnud läänepoolseid rahvaid isegi rõivastuse vms sarnasega. Teksad ja näts olid ju nõukaaja laste ja noorte jaoks ihaldusväärne kaup, kättesaamatu defitsiit… Pehmest jõust on palju kirjutanud Joseph Nye.

Pehme jõud ei mõju üleöö: täna kuulan jutlust või õpin koolitunnis ja homme reedan kodumaa. Pehme jõud kujundab identiteeti ja väärtushinnanguid aeglaselt, ent piisavalt tugevalt ja veenvalt, et olla pikas perspektiivis ohtlikum kui mürsud või raketid.

Pehme jõud Ukraina sõja eel ja ajal

Rahvusvahelises poliitikas on pehme jõu mõju aeglane. Pommide ja kuulide hävitustöö tulemust on kohe näha, samas kui väärtuste ja kultuuri mõju on nähtav alles pikemas perspektiivis. Kuid nende mõjude eiramine või tähelepanuta jätmine oleks ometi viga. Targad poliitikud mõistavad, et väärtused loovad võimu.

Sõda Ukrainas on pehme jõu olulisust kinnitanud. Lühiajalistes lahingutes on domineerinud muidugi kõva sõjaline jõud. Lähiajal määrab sõja tulemuse kõva jõud, sh Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO riikide tarnitav varustus, ja kõva, sunniviisilise majandusliku võimu kasutamine.

Kuigi kaubandus- ja finantssanktsioonidega ähvardamine ei takistanud president Putinit sõja alustamist, on kehtestatud sanktsioonid avaldanud mõju Venemaa majandusele. Samuti ei ole Hiina, venelaste peamine partner, osutanud Kremlile sõjalist abi.

Kuid mis veelgi olulisem, ka pehme jõud on juba mänginud konfliktis oma rolli. USA ametnikud on aastaid avaldanud Saksamaale survet, et see loobuks Nord Stream 2 gaasijuhtme projektist, hoiatades, et see muudaks Euroopa veelgi enam sõltuvaks Vene maagaasist ja et selle Läänemere alune trass nõrgestaks Ukrainat. Saksamaa keeldus aastaid jonnakalt ja ülbelt. Kuid 24. veebruar 2022 muutis sakslaste suhtumist. Tsiviilelanike vastu suunatud julmused muutsid Kremli Saksa avaliku arvamuse jaoks nii ebameeldivaks, et valitsus peatas torujuhtme ehitamise.

Samamoodi nõudsid ameeriklased aastaid, et Saksamaa suurendaks oma kaitsekulutusi kahele protsendile SKT-st. Ka ses osas saatis Berliin ühendriigid kuni tänavu veebruarini kuu peale, et pärast Putini verise sõja algust muutsid sakslased peaaegu üleöö meelt.

Ukraina president Volodymyr Zelenski on osutunud eriti osavaks pehme võimu kasutajaks. Kui USA pakkus talle, et ta viiakse sõja puhkedes turvalisse paika, vastas Ukraina president, et vajab tankitõrjemoona, mitte küüti. Zelenski varasem kogemus näitlejana on talle abiks. Oma mitteametliku riietuse ja pideva suhtlemise abil lääne meedia ja parlamentidega on tal õnnestunud esitleda Ukrainat atraktiivse ja kangelasliku riigina. Tulemuseks ei olnud mitte ainult lääne sümpaatia, vaid ka Ukraina jaoks vajaliku sõjavarustuse tarnete märkimisväärne suurenemine.

Kiievi eeslinnas Butšas ja mujal Ukrainas toime pandud tsiviilelanike tapatalgud on vähendanud Vene pehmet jõudu ja tugevdanud Lääne sümpaatiat Ukraina suhtes. Kas ja kuidas mõjutab pikaajaline sõda Vene pehme jõu toimele, on veel vara hinnata, ent kahtlemata mingisugune reaktsioon ukrainlaste genotsiidile järgneb. Näiteks viskas ÜRO aprilli alguses Venemaa inimõiguste nõukogust välja. Venemaa väljaviskamise poolt hääletas 93 riiki. Vastu oli 24 riiki eeotsas Hiinaga, erapooletuid oli 58. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) 216 liiget hääletasid Venemaa Euroopas inimõigustega tegelevast Euroopa Nõukogust välja juba kuu aega varem. Kolm liiget jätsid toona hääletamata.

Ukrainas oli Vene Õigeusu Kirik veel 2018. aastani Kremli ülioluline mõjutusvahend. Välisluureameti andmetel osales selle juhtkond Ukraina-vastases õõnestustöös juba aastaid enne Venemaa avalikku kallaletungi Ukrainale 2014. aastal. 2018. aasta aprillis pöördusid Ukraina kahe õigeusu kiriku ja riigivõimu esindajad seetõttu palvega õigeusu kiriku vaimse juhi, oikumeenilise (Konstantinoopoli) patriarhi Barholomeos I poole palvega anda Ukraina õigeusklikele iseseisev staatus.

Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik käivitas seejärel Kremli käsul laimukampaania Ukraina ja Oikumeenilise Patriarhaadi vastu. Vaenulik infokampaaniaga Ukraina õigeusu kirikule iseseisva staatuse andmise vastu liitus ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Eesotsas 2018. aasta kevadel Moskvast määratud metropoliit Jevgeniga (kodanikunimega Valeri Rešetnikov), kes Moskva Vaimuliku Akadeemia ja seminari rektorina külastas Krimmi juba 2014. aasta kevadel, vahetult pärast poolsaare okupeerimist. Kuigi vastutus Vene Õigeusu Kiriku lõhkumise ja nõrgestamise eest Ukrainas lasub Kremli juhtkonnal eesotsas president Putiniga, jääb süüdi Kremli käsku täitnud patriarh Kirill.

Kasutatud allikad:

The altar and throne alliance. The Russian Orthodox Church vs. the government in Russia | OSW Centre for Eastern Studies

Tuna 43.indb (ra.ee)

Priit Rohtmets: Ukraina sõda kui ususõda | Arvamus | ERR

Metropoliit Eugeni: tsiviilobjektide pommitamine on kuritegu | Eesti | ERR

An Orthodox Christian Standing with Ukraine

http://www.patriarchia.ru/db/text/5903402.html

http://www.patriarchia.ru/db/text/5906442.html

Патриарх Кирилл утвердил архиепископа Евгения предстоятелем Эстонской православной церкви | Эстония | ERR

Putin’s Powerful Orthodox Church Ally Helps Cement Russian Support for War – WSJ

Priit Rohtmets: Vene Õigeusu Kiriku taassünd Stalini välispoliitika tööriistana | Arvamus | ERR

Soft Power After Ukraine by Joseph S. Nye, Jr. – Project Syndicate (project-syndicate.org

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirja Kaitse Kodu 2022. aasta 7. numbris.