Categories
Uncategorized

Ukrainlased tegid puust ja punaseks, kuidas võita infosõda

Sisejulgeoleku asjatundja ja infosõja teemalise teadustöö autor Kadri Paas ütleb, et infosõda on sõjapidamise vaieldamatu osa, milleta ei ole ühelgi riigil võimalik oma sõnumite, huvide ja eesmärkidega laiade massideni jõuda.

Kuigi Vene Föderatsiooni sõjaline doktriin ütleb, et füüsilise edu lahinguväljal kindlustab informatsiooniline üleolek inforuumis, viisid venelaste põhimõtte ellu hoopis ukrainlased. Venelased on piirdunud hoogsa siseriikliku ja Aafrika, India ja Hiina suunalise valeinfo levitamisega, pälvides lääneriikide teabevoos oma armee elajaliku tegevuse tõttu selge hukkamõistu.

Laused „Mul on vaja tankitõrjemoona, mitte küüti!” ja „Vene sõjalaev, mine persse!” talletuvad ajalukku kui ühed meeldejäävamad fraasid 24. veebruaril 2022 alanud Vene-Ukraina sõjast. Neist esimene kuulub Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskyle, kes vaid päev pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse andis selle vastuseks Ameerika Ühendriikide pakkumisele aidata tal oma riigist lahkuda.


Teine, Ukraina piirivalvuri Roman Hrõbovi lause läheb samuti ajalukku, sest helisalvestis Mustas meres paikneva Maosaare kaitsjate – sh Hrõbov – ja Vene sõjalaeva vahel levis üleilmselt kulutulena. Vene sõjalaev käskis saare kaitsjatel alla anda ähvardades vastasel korral tule avada. Piirivalvurid mõtlesid hetke ja saatsid venelased pikalt. Seepeale tulistaski laev piirivalve garnisoni pihta ja võttis hiljem imekombel ellu jäänud piirivalvurid vangi. Nüüdseks on nad tagasi Ukrainas.

Taaveti ja Koljati võitlus

Mõlemad narratiivid kuuluvad Ukraina oskuslikult loodud raamistikku „Taavet vs Koljat”, rõhutades riigi jõupingutusi võita infosõda alates konflikti esimestest päevadest. Selle nimel töötasid tavakodanikud ja vabatahtlikud, ametnikud ja diplomaadid. Kõik võitlesid Ukraina sõnumite levitamise ja lääneriikide elanike ja juhtide tähelepanu võitmise nimel sotsiaalmeedias ja uudistekanalites. See võitlus kandis vilja.

Rohkem kui kuu aega pärast konflikti ja suurima maismaarünnaku algust Euroopas pärast Teist maailmasõda on see narratiiv loonud kangelasliku vastupanu, rahvusliku identiteedi ühes kütkestavate kujunditega. Tõhusat sõnumilevitamist ja pidevat suhtlust juhib president Zelensky. Temast on saanud paljude jaoks silmipimestavalt karismaatiline ja veenev sõjaaja liider. Zelensky postitab Twitteris peaaegu iga päev oma virtuaalsete kohtumiste ülevaateid maailma liidritega, andes teada, kas kõnealune riik nõustus saatma relvi, andma humanitaarabi või väljendas lihtsalt solidaarsust.

Samuti edastab Ukraina president iga päev kõnesid ja briifinguid, mille eesmärk on tõsta rahva moraali ja kinnitada võitlusvaimu enneolematu kurjuse vastu. Kuivade diplomaatiliste sõnumite postitamise asemel avaldab Ukraina ametlik Twitteri konto köitvat, mõnikord humoorikat sisu ja meeme koos fotode, selgitavate videote ja pealkirjadega, mis on optimeeritud maksimaalse kaasamise ja sõnumite leviku saavutamiseks.

Ukraina suursaadikud, riigiametnikud, ajakirjanikud, vabatahtlikud aktivistid ja paljud teised postitavad sotsiaalmeediasse omakorda sisu, sealhulgas pilte mahajäetud või hävitatud Vene tankidest, muust tehnikast ja vene sõdurite laipadest; samuti andmeid Venemaa rünnakute ja ilmsete sõjakuritegude kohta nagu tsiviilisikute tapmine, vägistamine ja rüüstamine; ahistavaid lugusid põgenemistest, ümberasumisest või sõjapõgenike saatusest.

Zelensky triumf

Kiievi digitaalseid infotegevusi juhib riigi 31-aastane asepeaminister ja digitaalvaldkonna minister Mykhailo Fedorov. Ta on keskendunud ettevõtete ja ülemaailmsete korporatsioonide sundimisele peatama või piirama tegevust Venemaal või tõmbama sealt tegevust täiesti välja, et protesteerida arutu sõja vastu. Fedorovi tegevus on olnud märkimisväärselt edukas. Ligi 500 ettevõtet on Venemaalt lahkunud, sealhulgas tehnoloogiahiiglased Google, Facebook, Twitter ja Apple.

„Ukraina lootustandva demokraatiana on kinnistunud üleilmselt oma terminoloogia, sõnumid ja väärtused. Ukrainlased ehitasid oma narratiivi ja levitavad seda väga edukalt,” rääkis Iisraeli erukolonel Miri Eisin, kes töötab narratiivide ja meedia kui julgeoleku ja sõjapidamise dimensiooni lektorina Reichmanni ülikoolis Herzliyas, ajalehele Times of Israel.
Ukrainlased tõrjusid demokraatlikult välja venemeelse presidendi ja valisid demokraatlikult uue, ukrainameelse riigipea. Enamasti jäävad demokraatiad autokraatiatele alla. Nii on see olnud alates Teise maailmasõja lõpust ja Nõukogude Liidu lagunemisest, ent Ukrainas läks siiski teisiti. Eisini meelest on see tähelepanuväärne, arvestades riigi ajalugu.


Haifa ülikooli infosõja ekspert Yaniv Levyatan märkis samas väljaandes, et Ukraina on saavutanud infosõjas üleoleku. „Zelenskyst on saanud tohutu staar oma sujuva sõnumite, juhtimise ja moraaliga. Ta hoiab maailma kursis ja veenab lääneriikide juhte ja elanikke, et see sõda on ka nende sõda,” ütles Levyatan.


Ukraina informatsiooniline pealetung on oluliselt kaasa aidanud lääne valitsuste valmisolekule pakkuda abi ja relvi ning kehtestada Venemaa valitsusametnikele, tööstusharudele ja üksikisikutele ulatuslikke majandussanktsioone. „Ukrainlaste tegevuse edukaim osa on olnud tehnoloogiahiiglaste sundimine valima ja ühele poole joonduma. Pole lihtne sundida Facebooki midagi tegema, rääkimata Venemaalt lahkumisest,” märkis Ben-Gurioni ülikooli kommunikatsiooniosakonna lektor ja Oxfordi ülikooli digitaalse diplomaatia uurimisrühma liige Ilan Manor.
Ta usub, et Ukraina infomõju seisneb ukrainlaste avatuses, info avalikustamises ja moraalses üleolekus. „Kuidas saab Facebook Russia Today arvelt raha teenida, kui Venemaa tapab lapsi!? Ukraina mõjutab emotsionaalsete kaadrite ja postitustega rahvamasse üle maailma. Kui neid üleskutseid oleks säutsutud ainult 1-2 korda, oleks Facebook endiselt Venemaal koos Netflixi ja McDonald’siga. Kuid sotsiaalmeedia kasutajad jagavad neid üleskutseid sadu tuhandeid kordi ja see mõjub. Tehnoloogiaettevõtetele tekkis terav kasutajate surve lahkuda Venemaalt,” ütles Manor.


Selles sõjas on maailm esimest korda näinud ümberpiiratud presidenti, kes kasutab Zoomi ja muid telekommunikatsioonivahendeid teiste riigipeade poole pöördumiseks ja parlamentidega kõnelemiseks üle maailma.

Infosõda

Ukraina küberrelv

Ühtlasi on ukrainlased süsteemselt loonud oma häkkerite „IT-armee”, mis võitleb digitaalselt Venemaa üksustega. Sellesse kuulub nii palgalisi IT-insenere kui vabatahtlikke üle maailma. Ukraina poolel tegutsevad küber- ja infospetsialistid tegelevad nii teenuse keelamise rünnakutega Venemaa ametlikele saitidele, luureteabe kogumise, desinformatsiooni vastu võitlemise ja üldiste sõnumite saatmisega. Väidetavasti ulatub Ukraina nn infovägede suurus 150 000 inimeseni. Ukraina on teinud silmapaistvat tööd mitmel digitaalsel rindel. Igal Ukraina regioonil on sotsiaalmeedia kanalid, mida pidevalt uuendatakse, neis on süstematiseeritud ja täpne teave. Ukraina linnapeade, valitsuse ja rahva vahel on otsekontakt. Zelensky räägib iga päev tohutu vaatajaskonnaga populaarsetes videotes. Kaitseminister koostab hommikused ja õhtused briifingud. Nad on otsekohesed ka kaotuste ja tagasilöökide asjus. Nad annavad inimestele tunde, et nad teavad, mida nad teevad. Järjepidev rahva moraaliga tegelemine on oluline rahuajal, saati siis sõjaseisukorras, kus segadust, hirme ja paanikat on mõõtmatult rohkem.
Kõik loetletud tegevused aitavad hoida ukrainlaste moraali kõrgel. Seejuures kaasneb oma rahvaga mitmekülgse suhtlemisega veel üks väga sisuline ja vajalik hüve. Infovoog kodanike ja võimude vahel näiteks Telegrami kanalis on võimaldanud Ukraina sõjaväel ja julgeolekuteenistustel koguda luureteavet Vene armee liikumiste kohta.
Ukrainlased on avanud spetsiaalselt venekeelsed ja venelastele suunatud kanalid, et õõnestada vene sõdurite ja nende lähedaste moraali ja näidata Moskva tegelikke sõjalisi võimeid (loe: moraalset kaost, planeerimatust, hoolimatust). Need kanalid edastavad teavet vangistatud või hukkunud Vene sõdurite kohta. Samuti avasid ukrinlased vihjeliini murelikele Vene sõdurite vanematele, võimendades ühtlasi lugusid vene sõjaväelaste deserteerumisest ja armetust varustusest. Otseselt pöördusid ukrainlased eesotsas presidendiga vene emade poole, et nad takistaksid oma poegadel Ukraina-vastase sõjategevusega ühinemast. Kui hakkasid ilmuma teated, et alakoolitatud ja ära lollitatud Vene ajateenijad moodustasid suure osa Vene sissetungivast armeest, keskendusid Ukraina infoväed sõjategevuse käigus hukkunud Vene kindralite arvule ja avaldama numbreid – neid on raske kontrollida – inimohvrite kohta Vene poolel.
Küberrindel süüdistati Ukrainaga seotud häkkereid eelmise kuu lõpus Venemaa veebisaidi rikkumises, et postitada artikkel, milles viidati Venemaa kaitseministeeriumile, kus öeldi, et peaaegu 10 000 Vene sõdurit on hukkunud ja üle 20 000 haavata saanud. NATO hinnangul hukkus Ukraina sõja esimese nelja nädala jooksul 7000–15 000 Vene sõdurit. Zelensky on ka otse pöördunud Vene sõdurite poole, et nad alistuksid, öeldes neile ühes oma pöördumises, et nad „tahavad ellu jääda”, ja lubades, et neid koheldakse hästi.

Moraalist algab võit

Ukrainlased on selgelt keskendunud kangelaslikele ja vastupanu iseloomustavatele lugudele. Näiteks jäädvustati ukrainlanna videole, kes seisis silmitsi Vene sõduritega ja pakkus neile päevalilleseemneid, “et vähemalt päevalilled kasvaksid, kui te kõik siin surete”. Teises, kontrollimata kangelasloos virutas kange ukraina proua marineeritud köögiviljade konserviga alla oma akna taga lennanud vene drooni.
Sissetungi esimestel nädalatel ilmus ohtralt artikleid ja postitusi tsiviilisikute kohta, kes tulid kokku, et valmistada Molotovi kokteile ja küsida endale riigilt relvad, et asuda vaenlase vastu võitlusse. Ukraina sõnumid on keskendunud välis- ja sisetoetuse suurendamisele, kutsudes inimesi üles kasutama kõiki vahendeid, mis võimalik, et peatada Vene väed. Ukraina infoväed levitavad pilte meestest, naistest ja väikestest lastest, kes hoiavad relvi ja lubavad kaitsta maad ka oma elu hinnaga. Üleilmselt on väga populaarsed olnud videod Ukraina põllumeestest, kes veavad traktoritega Vene veokeid ja tanke, millel on kütus lõppenud. 26. märtsil teatas Ukraina uudisteportaal Unian, et „Venemaa ulatusliku sissetungi algusest Ukrainasse on Poltava oblasti politsei kõrvaldanud ebaseaduslikust ringlusest 11 tanki, kaks soomukit, kaheksa kuulipildujat, üheksa automaati, viis vintpüssi, kümme püstolit, umbes 4000 erineva kaliibriga padrunit, 14 granaati ja umbes 200 ühikut muud laskemoona.” Mitmetel samalaadsetel juhtudel on antud irooniliselt teada, et ukrainlased ei pea konfiskeeritud Vene tanke või soomustransportööre maksude jaoks deklareerima.

Üleolek inforuumis kindlustab võidu

Vene Föderatsiooni sõjaline doktriin kinnitab informatsiooni ja infotehnoloogia olulisust riigi sõjalises mõtlemises: selleks, et olla edukas füüsilisel lahinguväljal, tuleks saavutada informatsiooniline üleolek inforuumis. Ka venelaste 2010. aasta sõjaline doktriin mainis, et infosõjaga ennetatakse sõjalise jõu kasutamist või kujundatakse pärast sõjalise jõu kasutamist positiivset avalikku arvamust. Sama mõte korratakse üle ka infojulgeoleku doktriinis ja selle alusel VF-i relvajõududes välja töötatud inforuumi kontseptsioonis, kus rõhutatakse, et VF-i kaitsevõime sõltub relvajõudude informatsioonilisest üleolekust inforuumis.
Seega on Kremli informatsioonilise sõjapidamise plaan (varasemast) tuttav: desinformatsioonikeskused ja “trollifarmid” külvavad kaost välisvaenlase ühiskonnas nagu juhtus USA 2016. aasta presidendivalimistel ja vähemal määral ka 2020. aasta valimistel. Märtsi lõpus kasutas Kreml või Venemaaga seotud üksused selle sõjas esimest deepfake’i ehk süvavõltsingut. See oli video „Zelenskyst”, kes käskis oma vägedel relvad maha panna ja alistuda. Video avastati kiiresti ja kustutati.
Väga palju varem, kuid enne Ukraina sissetungi algust 24. veebruaril, valmistas Venemaa ette pinnast konfliktiks. Kreml valmistasid ette nn siserinde. President Vladimir Putin ja välisminister Sergei Lavrov on korduvalt ja erinevas sõnastuses rõhutanud, et Ukraina ei ole iseseisev riik, sel puudub õigus suveräänsusele. Ukraina tervikuna sarnaselt Krimmi poolsaarele on orgaaniliselt Venemaa osa ja peab kuuluma Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Nad on esitanud argumente selle kohta, miks Ukraina ei peaks üleüldse maamunal eksisteerima. Totaalse ajupesu toimus ja käib tänini kõigis Vene sotsiaalmeediakanalites, televisioonis ja uudisteväljaannetes.
Juba nädalaid enne esimeste tankide veeremist üle Ukraina piiri õhutasid mõjutajate, trollide ja robotite armeed Hiina päritolu sotsiaalmeedia kanalis Tik Tok Ukraina-vastaseid meeleolusid, samal ajal kui Kremli kontrolli all olevad meediaväljaanded tampisid venelaste ajju narratiivi ukrainlastest kui natsidest ja bandeeralastest ning väitsid, et Ukraina riik tuleb tervikuna „denatsifitseerida ja demilitariseerida”.
Seejuures jäi Venemaa ise tõsimeeli oma propagandat uskuma, et Ukraina alistub 48 tunni jooksul. Kreml ei pidanud võimalikuks, et Ukraina osutab vastupanu või üleüldse suudab seda osutada. Võimalik, et president Putin on nüüdseks, pärast mitmekümneaasta pikkust diktaatori staaži omandanud ka oma eelkäija Stalini kom
bed ega soovi eriteenistustelt kuulda sõnumeid, mis ei lange kokku tema ettekujutuse ja maailmapildiga. Teisisõnu, tervislik on presidendile raporteerida ainult nn häid uudiseid.

Täielik tsensuur

Kuna esimestel sõjanädalatel sai kiiresti selgeks, milline korralagedus, planeerimatus ja abitus Vene armees valitseb, asus Venemaa kiiresti tegutsema, et vastav info ei jõuaks Venemaal laiade massideni. Kreml piiras riigisiseselt välismeedia tegevust, sulges Venemaa kolm viimast sõltumatut meediaväljaannet, keelas suuremad sotsiaalmeediaplatvormid, lõi uued seadused riiklikku propagandat trotsivate ajakirjanike vastu ja nõudis sõja nimetamist „sõjaliseks erioperatsiooniks”.
Tulemuseks on olnud Venemaa avalikkus, kellel on väga vähe võimalusi saada toimuvast tõepärast infot. Moskva on kriminaliseerinud igasuguse avaliku vastuseisu sõjale, selle kritiseerijaid ähvardab kuni 15-aastane vangistus. Seejuures ei tohi sõda Venemaal üldsegi sõjaks nimetada – Venemaa ei sõdi praegu ühegi riigiga -, Kreml leiutas sõjale uue nimetuse ehk erioperatsioon.
Samal ajal õigustatakse Vene avalikus inforuumis kõigiti „erioperatsiooni”, demoniseeritakse Ukrainat ja selle elanikke, rõhutatakse järjepidevalt, et Ukraina riigil ei ole vähimatki eluõigust, ja Ukrainas elavad natsid. Natsil on aga venelaste kultuurimälus tähendus, mis võimaldab sellist isikut kohtuta tappa. Seega, Ukrainas tsiviilisikuid hukkavatel vene sõduritel ei saa olla moraalseid kõhklusi naiste, laste ja vanurite tapmiseks, kuna ukrainlased on natsid. Samas eitab Kreml nagu paljudel varasematelgi kordadel ukraina tsiviilelanike elajalikke tapmisi. Kaadrid naiste ja laste põlenud surnukehadest olevat ukrainlaste sihilik lavastus, mis pidavat õhutama venevastast hüsteeriat maailmas. Kremli üks alati käepärast olevatest narratiividest on venelaste kiusamine ja austusest ilmajätmine, kuigi tegelikult olevat vene rahvas äärmiselt rahuarmastav ja vabastas maailma fašismist ja/või natsismist.
Vähemasti siseriiklikult on Kremli valelikud inforünnakud ja- manipulatsioonid mõjusad. Kallaletung Ukrainale on Vladimir Putini populaarsust suurendanud. Levada keskuse sõja alguse järel tehtud arvamusuuring näitas, et Putini tegevust Ukrainas toetab 83 protsendi venemaalastest. Veebruari alguses oli selliseid inimesi 71 protsenti. Presidendi samme ei kiida heaks kõigest 15 protsenti venelastest, veebruaris oli taolisi „reetureid” 27 protsenti.
Ajalugu pöördumatult muutnud Vladimir Iljitš Uljanov sedastas kurikuulsa tõdemuse, et piisavalt tihti korratud valest saab tõde. Ja kuigi seltsimees Lenin tuli selle väitega välja sadakond aastat tagasi, kehtib see tänini. Mitmeid kordi esitatud infot peavad kuulajad ja vaatajad sageli tõesemaks kui täiesti uut teavet. Seepärast pasundavadki kõik Kremli-meelsed infokanalid järjepanu sellest, et Ukraina armee, st natsid lavastavad süstemaatiliselt venelasi süüdi tsiviilisikute tapmises.
Märtsis toimunud laialdaselt hukka mõistetud Venemaa rünnak ümberpiiratud Mariupoli linna sünnitusmajale oli Moskva väitel samuti lavastus. Kremli teatel korraldasid rünnaku ukrainlased ja rasedad naised, kes fotodel rusude seest välja kanti, olevat „näitlejad” olnud. Rünnakus vigastada saanud rase ukrainlanna kaotas hiljem oma lapse ja suri, samas kui teist, verise näoga pildistatud suunamudijat Mariana Višegiskajat kiusati internetis pärast seda, kui Venemaa süüdistas naist raseduse teesklemises.
Vene saatkond Suurbritannias teatas, et Višegiskajal on fotol väga realistlik meik, haigla ei töötanud pikka aega ja seda kasutas „neonatside” (loe: Ukraina) sõjavägi. Twitter kustutas postitused. Hiljem esines Višegirskaja venemeelses videos, mille Vene saatkond Genfis teatas, et Ukraina sõdurid hõivasid sünnitusmaja ja mingeid õhurünnakuid ei toimunud. Arvatakse, et ta on üks tuhandetest ukrainlastest, kes viidi Ukrainast vägivaldselt Venemaa valduses olevale territooriumile.

Ukraina võidab infosõja lääneriikides

Ukraina võib infosõja võita, kuid eeskätt läänes. Venemaa on teadlikult oma teabeoperatsioonid suunanud peamiselt Indiale, Hiinale, Aafrikale ja Lõuna-Aasia riikidele. Väljaspool läänt avaldab Venemaa sõnum endiselt mõju. Sõja venimisel võib Ukraina väsimuse tõttu kaotada infosõjas ülekaalu. Maailma avalikkusel võib tekkida väsimus, nii koletust sõjainfost kui sanktsioonidest, mida peab aina täiendama, sest Kreml jätkab seni, kuni raha jätkub ukrainlaste tapmist.

Seetõttu peab Ukraina üleilmset avalikkust ja inforuumi pidevalt üha uue infoga üllatama. Maailmas toimub samaaegselt ka palju muid sündmusi ja samamoodi nagu Ukrainas, hukatakse ka Aafrika sõjakamates riikides iga päev tsiviilisikuid. Seega on Ukraina suurim oht lääneriikide elanikkonna huvi kadumine ukrainlaste kannatuste vastu.

Artikkel ilmus Kaitse Kodu ajakirjas 2022. aasta aprillis 

Kasutatud allikad:
1) 83 protsenti venemaalastest toetab Vladimir Putini tegevust Ukrainas: Indicators – Levada-Center
2) Ukrainal on infosõjas edumaa: Ukraine has upper hand in information war, but Russia eyes a long game | The Times of Israel
3) Roman Hrõbov naasis Ukrainasse: „Vene sõjalaev, idi na***i!” fraasi autor pääses Vene vägede käest – Delfi
4) VF-i sõjaline doktriin: Military Doctrine of the Russian Federation. [Võrgumaterjal] Leitav: http://static.kremlin.ru/media/events/files/41d527556bec8deb3530.pdf
5) VF-i sõjaline doktriin: Military Doctrine of the Russian Federation. [Võrgumaterjal] Leitav:
http://kremlin.ru/supplement/461
6) VF-i informatsioonilise julgeoleku doktriin: Doctrine of Information Security of the Russian Federation. [Võrgumaterjal] Leitav: https://www.mid.ru/en/foreign_policy/official_documents/-/asset_publisher/CptICkB6BZ29/content/id/2563163?p_p_id=101_INSTANCE_CptICkB6BZ29&_ 101_INSTANCE_CptICkB6BZ29_languageId=en_GB