Categories
uudised

IT-sektor veab Ukraina sõjaaja majandust

Ukraina tehnoloogiatööstus on viimase pooleteise aasta jooksul olnud riigi raskelt kannatanud majanduse silmapaistvaim sektor. Tulevikku vaadates mängivad Ukraina tehnoloogiaettevõtted jätkuvalt keskset rolli riigi kaitsestrateegias koos majanduse elavdamisega.

Kuigi Ukraina SKP langes 2022. aastal 29,1%, suutis riigi tehnoloogiasektor ületada kõiki ootusi, teenides aastaga 7,34 miljardi dollari suuruse eksporditulu, mis tähendab 5% kasvu võrreldes eelneva aastaga. See positiivne suundumus on jätkunud ka tänavu, kusjuures märtsis kasvas IT-sektori igakuine ekspordimaht peaaegu 10%.

Tulemus peegeldab kombinatsiooni tehnilisest andekusest, uuenduslikust mõtlemisest ja visadusest, mis on viinud Ukraina IT-tööstuse märkimisväärsele kasvule viimaste aastakümnete jooksul. Alates 2000ndatest aastatest on IT-sektor olnud Ukraina majanduse tõusev täht, mis meelitab igal aastal tuhandeid uusi töötajaid kõrgete palkade ja kasvuvõimalustega.

Enne suure sõja algust tegutses Ukraina tehnoloogiasektoris umbes 5000 ettevõtet. Ukraina IT-assotsiatsiooni 2022. aasta andmed näitavad, et vaid kaks protsenti neist lõpetas sõja tõttu tegevuse. Samal ajal kasvas tarkvaraeksport poole aastaga tervenisti 23%, mis näitab sektori tugevust. Tänu kerksusele on Ukraina tehnoloogiasektor suutnud jätkata ärisuhteid oma lääne klientuuriga, sealhulgas paljude juhtivate rahvusvaheliste kaubamärkide ja korporatsioonidega. New York Timesi andmetel suutsid Ukraina IT-ettevõtted säilitada 95% oma lepingutest hoolimata sõjast tingitud raskustest.

Maailmas, kus digitaalsed oskused suunavad üha enam sõjalist edu, annavad Ukraina IT-oskused märkimisväärseid eeliseid lahinguväljal. Riigi 300 000 tehnikaspetsialistist teenib praegu umbes kolm protsenti relvajõududes, samas kui 12-15 protsenti neist aitab kaasa riigi küberkaitsealastele jõupingutustele. Ukraina IT-ökosüsteem, mis on juba aastaid kaitsnud kriitilist taristut venelaste küberrünnakute eest, on nüüdseks Ukraina riigikaitse lahutamatu osa.

Alates 2022. aasta veebruarist on rakendatud täiendavaid meetmeid, et suurendada Ukraina küberturvalisust ja kaitsta valitsuse andmeid venelaste rünnakute eest. Meetmete hulka on kuulunud pilvetaristu kasutuselevõtt valitsuse andmete varundamiseks. Lisaks on valitsuse andmekeskustesse lähetatud spetsiaalsed meeskonnad, mille eesmärk on tuvastada ja leevendada okupantide küberrünnakuid. Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse kindlustamiseks töötab Ukraina riiklik side- ja teabekaitseteenistus keskusena, andes jooksvalt teavet Venemaa tegevuse ja ohtude kohta nii tsiviil- kui valitsusasutustele.

Ukrainat kirjeldatakse sageli kui moodsa sõjatehnoloogia testimispaika, kuid rõhutagem, et ukrainlased on selles protsessis ise peamised osalejad, olles paljudel juhtudel uuendustega – alates lahingudroonidest kuni suurtükirakendusteni – esirinnas. Seda eetost ilmestavad sellised algatused nagu BRAVE1, mille Ukraina ametivõimud käivitasid 2023. aastal riigi, sõjaväe ja erasektori arendajate vahelise koostöö keskuseks, et lahendada kaitseküsimusi ja luua tipptasemel sõjatehnoloogiaid.

BRAVE1 on järsult vähendanud erasektori tehnoloogiaettevõtete jaoks vajaliku aja ja paberimajanduse hulka, et alustada koostööd otse sõjaväega; Ukraina kaitseministri sõnul on see ooteaeg vähenenud kahelt aastalt vaid pooleteise kuuni.

Näide Ukraina tehnoloogilisest innovatsioonist on enne sõja algust välja töötatud geoinfosüsteem suurtükiväe jaoks (GIS Arta). See süsteem, mida mõned nimetavad „suurtükiväe Uberiks”, optimeerib sihtmärgi tüüpi, asukohta ja kaugust, arvutades „tuleülesandeid” suurtükiväeüksustele.

GIS Arta tõhusus on äratanud lääne sõjaliste planeerijate tähelepanu, kusjuures üks Pentagoni kõrge ametnik ütles, et Ukraina tehnoloogia kasutamine praeguses sõjas on „äratuskell”. Lisaks koostöö tihendamisele riigi ja sõjaväega on Ukraina tehnoloogiasektor võtnud ennetava lähenemisviisi ka Venemaaga peetava sõja digitaalsel rindel.

Vene digitaalsete ohtude tõrjumiseks moodustati keskne IT-armee, mis koosneb vähemalt 250 000 tipptasemel vabatahtlikust. Ukraina põrandaalused häkkerirühmad näitavad tohutut digitaalset leidlikkust. Näiteks väidab Ukraina IT-armee, et on võtnud sihikule Venemaa kriitilise tähtsusega infrastruktuuri nagu raudteed ja elektrivõrk.

Ukraina tehnoloogiatööstus on sõjas suureks abiks, andes hädavajalikku majanduslikku tõuget, tugevdades riigi küberkaitset ja varustades Ukraina sõjaväge rakendustega, mis aitavad armeel võidelda ülekaalus olevate okupantidega.

Saadav kogemus võib olla Ukraina sõjajärgse taastumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ukraina tehnoloogiatööstus väljub sõjast tugevamana kui kunagi varem, selle ülemaailmne maine on märkimisväärselt paranenud. Ukraina ettevõtete ainulaadne kogemus kaitsetehnoloogiasektoris asetab riigi tõenäoliselt potentsiaalseks tööstuse liidriks, kuna üle maailma soovitakse õppida Ukraina spetsialistidelt ja soetada end sõjas õigustanud uuenduslikku tehnoloogiat. See võib olla peamine majanduskasvu tõukejõud paljudeks tulevasteks aastateks, parandades samal ajal riiklikku julgeolekut.

Kadri Paas (KKÜ)

Categories
uudised

Küberüksuse tehnolaagris testiti uusi droone ja droonitõrje vahendeid

Karksi-Nuia lähistel toimunud Kaitseliidu küberkaitseüksuse droonigrupi tehnolaagris tutvuti uute droonimudelitega, testiti nende käepärasust ja tõhusust ning ühtlasi katsetati droonitõrje vahendeid reaalses lennuolukorras.

Kahepäevases laagris tutvuti Eesti droonitootjate Threodi ja Krattworksi ning Läti droonitootja ATLAS UAS-i toodanguga. Samuti demonstreeriti Eestis valmistatud droonide avastamiseks ja -tõrjeks ning side segamiseks mõeldud vahendeid. Oma toodangut esitlesid reaalses lennuolukorras Marduk ja Rantelon.

Ukraina sõjast ei saadud mööda ka drooniüksuse tehnolaagris. Mario Käära tegi ettekande harivast külaskäigust Ukraina droonikooli. Kooli kohta leiab rohkem materjali nende koduleheküljelt: https://uadroneschool.com/

Kaitseliidu Toompea malevkonna liige Aivar Hanniotti jagas E-kompanii droonikogemusi tänavuselt Kevadtormilt. Õhutoetuse ohvitser Tõnis Välimäe tegi samuti ettekande selleaastase Kevadtormi kogemustest, aga eeskätt õhuruumi kontrolli vaatenurgast.

Meelis Kraav tutvustas küberüksusele rallidroone ja nende eripärasid. Soovijad said proovida, kuidas on drooni juhtida spetsiaalsete droonioperaatori prillidega.

Ja kuna tegijatel juhtub, siis analüüsisid droonigrupi liikmed Sisekaitseakadeemia kaugseire eksperdi, küberkaitseüksuse juhatuse liikme Andrus Padari eestvedamisel läbi ka hiljutised instidendid, mis on õppuste käigus toimunud.  Samuti tutvustas Padar UAV käitamise ja väljaõppe korraldust Kaitseliidus.

Küberkaitseliitlane Padar märgib, et mehitamata õhusõidukite opereerimise juures on tehniliste ja taktikaliste oskuste kõrval oluline ka kultuur – päris lennunduses nimetatakse seda “Good Airmanship”. “Sellistel seminaridel, kus kokku saavad erinevate riigiasutuste praktikud, on suurepärane võimalus õppida ühiselt uusi asju, viia ennast kurssi uute droonimudelitega ja arengutega nende tehnoloogias,” räägib Padar.

“Kirsid tordile paneb arenev ekspertide võrgustik, kes saab üksteisele usaldada oma häid ja halbu kogemusi. Nii saame kõik lennata efektiivselt ja ohutult, seda nii praegusel rahulikul ajal kui vajadusel sõjasituatsioonis. Meie Ukraina kaasvõitlejad on suureks eeskujuks. Paraku peame ka ise valmistuma samasuguste droonidega seonduvateks ohtudeks, nagu ukrainlasedki venelastega sõdides,” lisas Padar.

Küberkaitseüksusel olid ürituse jaoks vajalikud load taotletud nii õhuruumis kui raadioeetris tegutsemiseks.

Categories
uudised

Küberkaitseüksus korraldab Mulgimaal droonitalgud

Kaitseliidu küberkaitseüksuse (KKÜ) tänavune tehnolaager toimub 15.-16. juulil Mulgimaal Karksi-Nuias.  KKÜ droonigrupi tehnopäevadel lennutatakse droone Karksi-Nuia lõunapiirkonnas. Droonide lende korraldatakse ka öösel, ühtlasi testitakse droonide termokaameraid.

KKÜ droonigrupi eestvedaja, leitnant Kuido Külm selgitas, et tehnopäevade eesmärk on erinevate droonide võimekuste testimine ja kogemuste vahetamine teiste Kaitseliidu malevate droonipilootidega. Samuti on kavas ettekanded Ukraina sõjas toimuva droonisõja kogemustest.

Leitnant Külm kinnitas, et droonide lennutamise käigus jälgitakse Eestis kehtivaid lennundusnõudeid ja andmekaitse reegleid, mis tähendab, et kellegi akna taha või hoovi kohale ei minda drooniga tiirutama. 

Categories
uudised

Küberüksus kogub annetusi end Ukrainas tõestanud drooni ostuks

Kaitseliidu küberkaitseüksus (KKÜ) alustas annetuste kogumist hinnalise vaatlusdrooni ostmiseks, mis on end Ukraina sõjas seni kõigiti õigustanud.

Küberkaitseüksuse droonigrupi eestvedaja, leitnant Kuido Külm ütleb, et elu drooni maailmas paistabki nii käivat, ja mitte ainult KKÜ grupil, et kord aastas tuleb annetusi paluda, et uusi mikroUAV droone osta.

“MikroUAV droonid arenevad tormiliselt ja kord aastas tuleb uus mudel välja, mis on enamasti eelmisest parem,” sõnab Külm.

Autel Evo Max 4T mudelit on Eestist saadetud Ukrainasse vähemalt kaks tükki. “Üks on läinud MTÜ Vaba Ukraina poolt ja teise saatsid Lääne-Virumaa mehed. Selle mudeli turule tulek venis mitu kuud, aga Ukrainast kinnitatakse, et täitsa lendab ja saab hakkama elektroonilise sõjapidamisega ja side segamisega. Oleme Ukraina pilootidega kontaktis ja saame neilt tagasisidet,” räägib leitnant Külm.

Kaitseliidu raamhanked võtavad leitnandi sõnul aega, mistõttu selleks, et harjutamises ja arengus mitte seisma jääda, kogubki droonigrupp vähemalt ühe Autel Evo Max 4T mudeli ostuks raha.

Antud mudel maksab koos lisaakudega ligikaudu 9300 eurot.

KKÜ droonivõimekuse tõstmiseks saab annetada järgmisele kontole:

Saaja nimi: Kaitseliit
Selgitus: KKÜ-annetus AUTELMAX
Viitenumber: 62020100177
Arveldusarve: EE461010022002422007

Categories
uudised

Küberkaitseliitlased tähistasid võidupüha

Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmed tähistasid koos laste ja kaasadega Kaitseliidu Männiku lasketiirus võidupüha, mille käigus toimus nii pidulik rivistus, ergutuste üleandmine kui uute liikmete vandeandmise tseremoonia, aga ka meeleolukas perepäev.

Perepäeva käigus õpetati esmaabivõtteid ja žguti pealepanekut, 100 meetrit tiirus toimus laskevõistlus M14-ga, erinevate droonide tutvustus ja droonilt kõvaketta sihtmärgi pihta kukutamise võistlus. Samuti kodutütarde ja noorkotkaste tegevuse tutvustamine. Elava muusika eest hoolitses Luisa Lõhmus.

Küberkaitseüksuse liige, 2020. aastal Eesti parimaks grillimeistriks valitud Rein Põdra tegi üksuse kaaslastele põhjaliku grillikoolituse, misjärel toimus võistkondlik grillimisvõistlus. Seejuures pidid võistkonnad iseseisvalt nullist ette valmistama ja maitsestama nii grillvorstid, kotletid kui broileri vastavad osad.

Esimest korda korraldati Kuperjanovi pataljoni eeskujul ka laskevõistlus küberkaitseüksuse pealiku Andres Hairki hiire tabamiseks. Kui kuperjanovlased sihivad pataljoni ülema käekella, siis küberkaitseliitlastele omaselt võeti 100 meetri lasketiirus sihikule Hairki arvutihiir. Ja saadi pihta nii täpselt, et vintpüssi kuul puuris hiirest korduvalt ja nii puhtalt läbi, et esimesena hiirt tabanud küberkaitseliitlane jäi tuvastamata. Seega, võit läks jagamisele.