Ukraina tehnoloogiatööstus on viimase pooleteise aasta jooksul olnud riigi raskelt kannatanud majanduse silmapaistvaim sektor. Tulevikku vaadates mängivad Ukraina tehnoloogiaettevõtted jätkuvalt keskset rolli riigi kaitsestrateegias koos majanduse elavdamisega.
Kuigi Ukraina SKP langes 2022. aastal 29,1%, suutis riigi tehnoloogiasektor ületada kõiki ootusi, teenides aastaga 7,34 miljardi dollari suuruse eksporditulu, mis tähendab 5% kasvu võrreldes eelneva aastaga. See positiivne suundumus on jätkunud ka tänavu, kusjuures märtsis kasvas IT-sektori igakuine ekspordimaht peaaegu 10%.
Tulemus peegeldab kombinatsiooni tehnilisest andekusest, uuenduslikust mõtlemisest ja visadusest, mis on viinud Ukraina IT-tööstuse märkimisväärsele kasvule viimaste aastakümnete jooksul. Alates 2000ndatest aastatest on IT-sektor olnud Ukraina majanduse tõusev täht, mis meelitab igal aastal tuhandeid uusi töötajaid kõrgete palkade ja kasvuvõimalustega.
Enne suure sõja algust tegutses Ukraina tehnoloogiasektoris umbes 5000 ettevõtet. Ukraina IT-assotsiatsiooni 2022. aasta andmed näitavad, et vaid kaks protsenti neist lõpetas sõja tõttu tegevuse. Samal ajal kasvas tarkvaraeksport poole aastaga tervenisti 23%, mis näitab sektori tugevust. Tänu kerksusele on Ukraina tehnoloogiasektor suutnud jätkata ärisuhteid oma lääne klientuuriga, sealhulgas paljude juhtivate rahvusvaheliste kaubamärkide ja korporatsioonidega. New York Timesi andmetel suutsid Ukraina IT-ettevõtted säilitada 95% oma lepingutest hoolimata sõjast tingitud raskustest.
Maailmas, kus digitaalsed oskused suunavad üha enam sõjalist edu, annavad Ukraina IT-oskused märkimisväärseid eeliseid lahinguväljal. Riigi 300 000 tehnikaspetsialistist teenib praegu umbes kolm protsenti relvajõududes, samas kui 12-15 protsenti neist aitab kaasa riigi küberkaitsealastele jõupingutustele. Ukraina IT-ökosüsteem, mis on juba aastaid kaitsnud kriitilist taristut venelaste küberrünnakute eest, on nüüdseks Ukraina riigikaitse lahutamatu osa.
Alates 2022. aasta veebruarist on rakendatud täiendavaid meetmeid, et suurendada Ukraina küberturvalisust ja kaitsta valitsuse andmeid venelaste rünnakute eest. Meetmete hulka on kuulunud pilvetaristu kasutuselevõtt valitsuse andmete varundamiseks. Lisaks on valitsuse andmekeskustesse lähetatud spetsiaalsed meeskonnad, mille eesmärk on tuvastada ja leevendada okupantide küberrünnakuid. Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse kindlustamiseks töötab Ukraina riiklik side- ja teabekaitseteenistus keskusena, andes jooksvalt teavet Venemaa tegevuse ja ohtude kohta nii tsiviil- kui valitsusasutustele.
Ukrainat kirjeldatakse sageli kui moodsa sõjatehnoloogia testimispaika, kuid rõhutagem, et ukrainlased on selles protsessis ise peamised osalejad, olles paljudel juhtudel uuendustega – alates lahingudroonidest kuni suurtükirakendusteni – esirinnas. Seda eetost ilmestavad sellised algatused nagu BRAVE1, mille Ukraina ametivõimud käivitasid 2023. aastal riigi, sõjaväe ja erasektori arendajate vahelise koostöö keskuseks, et lahendada kaitseküsimusi ja luua tipptasemel sõjatehnoloogiaid.
BRAVE1 on järsult vähendanud erasektori tehnoloogiaettevõtete jaoks vajaliku aja ja paberimajanduse hulka, et alustada koostööd otse sõjaväega; Ukraina kaitseministri sõnul on see ooteaeg vähenenud kahelt aastalt vaid pooleteise kuuni.
Näide Ukraina tehnoloogilisest innovatsioonist on enne sõja algust välja töötatud geoinfosüsteem suurtükiväe jaoks (GIS Arta). See süsteem, mida mõned nimetavad „suurtükiväe Uberiks”, optimeerib sihtmärgi tüüpi, asukohta ja kaugust, arvutades „tuleülesandeid” suurtükiväeüksustele.
GIS Arta tõhusus on äratanud lääne sõjaliste planeerijate tähelepanu, kusjuures üks Pentagoni kõrge ametnik ütles, et Ukraina tehnoloogia kasutamine praeguses sõjas on „äratuskell”. Lisaks koostöö tihendamisele riigi ja sõjaväega on Ukraina tehnoloogiasektor võtnud ennetava lähenemisviisi ka Venemaaga peetava sõja digitaalsel rindel.
Vene digitaalsete ohtude tõrjumiseks moodustati keskne IT-armee, mis koosneb vähemalt 250 000 tipptasemel vabatahtlikust. Ukraina põrandaalused häkkerirühmad näitavad tohutut digitaalset leidlikkust. Näiteks väidab Ukraina IT-armee, et on võtnud sihikule Venemaa kriitilise tähtsusega infrastruktuuri nagu raudteed ja elektrivõrk.
Ukraina tehnoloogiatööstus on sõjas suureks abiks, andes hädavajalikku majanduslikku tõuget, tugevdades riigi küberkaitset ja varustades Ukraina sõjaväge rakendustega, mis aitavad armeel võidelda ülekaalus olevate okupantidega.
Saadav kogemus võib olla Ukraina sõjajärgse taastumise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ukraina tehnoloogiatööstus väljub sõjast tugevamana kui kunagi varem, selle ülemaailmne maine on märkimisväärselt paranenud. Ukraina ettevõtete ainulaadne kogemus kaitsetehnoloogiasektoris asetab riigi tõenäoliselt potentsiaalseks tööstuse liidriks, kuna üle maailma soovitakse õppida Ukraina spetsialistidelt ja soetada end sõjas õigustanud uuenduslikku tehnoloogiat. See võib olla peamine majanduskasvu tõukejõud paljudeks tulevasteks aastateks, parandades samal ajal riiklikku julgeolekut.
Kadri Paas (KKÜ)
