Kaitseliidu küberkaitseüksusE TEGEVUS

 

 

Kaitseliidu küberkaitseüksus (KKÜ) ehk “Küberkaitseliit” on Kaitseliidu vabatahtlike kogukond, mis koondab oma liikmete oskusteabe Eesti riigi kaitsmiseks.

2011. aastal moodustatud KL struktuuriüksuse missioon on „Eesti e-eluviisi kaitsmine“.

Meie fookus on riigikaitsel, valmistudes nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste kriiside lahendamisele. Laiapindne lähenemine riigikaitsele annab meie liikmetele võimaluse osaleda üksuse tegevuses relvaga või ilma relvata.

KKÜ vastutusala ei ole seotud Eesti haldusjaotusega nagu see on  ülejäänud KL malevatel. Me tegutseme Eesti riigi üleselt, jaotatuna regionaalsetesse allüksustesse. Üksus allub otse Kaitseliidu ülemale.

Paljud meie liikmed, kes igapäevaselt elavad ja töötavad välismaal, osalevad üksuse tegevuses virtuaalselt läbi küberruumi. See annab võimaluse osaleda Eesti riigi kaitses ka neil vabatahtlikel, kes ei ole füüsiliselt Eestis kohapeal.

KKÜ koondab ühise eesmärgi nimel nii avalikusektori kui ka erafirmade spetsialiste. Nii viime riigi vajadused kokku erafirmade huvidega ja aitame kaasa meie kõigi jaoks vajalike elutähtsate teenuste toimimisele tava- ja kriisiolukorras.

KÜBERKAITSEüksuse TEGEVusvaldkonnad

Me usume et meile nii harjumusliku e-elustiili tähtsaim komponent on INIMENE. Tema soov kasutada tehnoloogiat oma igapäevaelu hõlbustamisel on kütus e-elustiili arengu mootorile. Tehnoloogia kasutamise tahe kujuneb IKT alastest teadmistest, oskustest ja usaldusest riigi e-teenuste toimimisele. Meie eesmärk on seda tahet suurendada.

Elutähtsate teenuste katkematu toimimine ning õige informatsiooni tagamine, eriti kriisi eskalatsiooni alguses on võtmeülesanne elanikkonna positiivse meelsuse püsimisel Eesti riigi suhtes – moraalne nurgakivi riigi kaitsevõimele. Me moodustame oma liikmete ja nende oskustega RESERVi ETO’le teenuste toimimise tagamiseks 24/7 (toimepidevuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsus) kriisi ajal. Samuti toetame Kaitseväge operatsioonide läbiviimisel küberruumis sõjalise riigikaitse tugevdamisel.

Me paljastame väärINFOrmatsiooni levitamise, avastame ja hoiatame küberruumi väärkasutamisest toetades nii ühiskonna kerksust ja sidusust.

Eestlaste nutikad TEHNOLOOGIA lahendused ja innovaatiline mõtlemine on tõstnud Eesti nr 2 riigiks maailmas ükssarvikute arvu poolest. Me vahendame selle nutika mõtlemise riigi sõjalise kaitse tugevdamisele, rõhuasetusega küberruumis, kuid oma oskuste piires ka teistes sõjapidamise domeenides (maa, õhk ja meri).

KÜBERKAITSEÜKSUSE SÜMBOOLIKA

Kaitseliidu küberkaitseüksuse logo

Kaitseliidu küberkaitseüksuse lipp

Kaitseliidu küberkaitseüksuse teenetemärk

KÜBERKAITSELIIDU PEALIKUD

kpt Tanel Meiel

Pealik 2011-2012
Loe lisaks
Tanel Meiel oli Kaitseliidu küberkaitseüksuse (KKÜ) esimene pealik. Koos hilisema KKÜ kt Veljo Raidega tegutsesid nad lahingupaarina. Taneli teene oli KKÜ jaoks esimeste teeradade sisse sõitmine (protseduurid, eelarve ja juhtimise sisseseadmine) Kaitseliidu siseselt. Samuti KKÜ-le IKT baastaristu hankimine ja esimesed lahendused KKÜ ruumide jaoks. 2012. aasta lõpus sai KKÜ tänu Meielile oma käsutusse Tartus Lehola tänava ruumid. Päris valmis said need 2012. aasta Kevadtormi ajaks.

maj Veljo Raide

Pealik 2012-2013
Loe lisaks
2011-2012 tegelesid Meiel ja Veljo Raide KKÜ küberlabori ehk serveripargi hankimise ja ülespaneku organiseerimisega nii Tartus kui Tallinnas. See oli vabatahtlikele suur pingutus.

kpt Andrus Padar

Pealik 2013-2021
Loe lisaks
Andrus Padari juhtimisel sai KKÜ endale oma praeguse struktuuri, sümboolika ja kodu Männiku teel. Käivitati meediaseire ja tehnoloogia tegevussuunad. Loodi kindel alus koostööle Läti vabatahtlike organisatsiooni Zemessardze ning Ukraina kaitseväega.

AJAJOON

27.02.2009
27.02.2009
KL Tartu maleva koosseisu küberkaitse rühma loomine
Vaata käskkirja

UUDISED JA PILDIGALERII

Ukraina sõda on tuleviku tehisintellektisõdade katselava

Juba Vene-Ukraina sõja algusest peale on vaieldud, kas see konflikt on tavapärane sõda või hoopis sõjapidamise tehnoloogiline revolutsioon. Aina enam räägitakse sellest, et Vene-Ukraina sõja tõttu jõuavad täisautonoomsed droonid ja muud relvasüsteemid kiiremini lahinguväljale. Seejuures kerkib esile tehisintellekti (ingl artificial intelligence, AI) üha tähtsam roll sõjapidamises.

Loe edasi»

IT-sektor veab Ukraina sõjaaja majandust

Kuigi Ukraina SKP langes 2022. aastal 29,1%, suutis riigi tehnoloogiasektor ületada kõiki ootusi, teenides aastaga 7,34 miljardi dollari suuruse eksporditulu, mis tähendab 5% kasvu võrreldes eelneva aastaga. See positiivne suundumus on jätkunud ka tänavu, kusjuures märtsis kasvas IT-sektori igakuine ekspordimaht peaaegu 10%.

Loe edasi»

TUNNED HUVI ?